Haridusministeerium: Vene Kool Eestis püüab lugejat eksitada
“Kui valitsus hakkaks eestikeelsele õppele üleminekul tegema erandeid, paneks see halba olukorda need koolid ja koolijuhid, kes on viimastel aastatel pingutanud selle nimel, et neil oleks piisavalt eesti keelt valdavaid õpetajaid ja vahetanud seetõttu ka osa õpetajaid välja, mis ei ole kindlasti lihtne olnud,“ teatas haridusminister Tõnis Lukas.
Eelmisel neljapäeval Tallinnas Juhkentali Gümnaasiumis toimunud vene õppekeelega koolijuhtide seminaril eestikeelsele õppele ülemineku osas haridus- ja teadusministrilt keegi ajapikendust ei palunud. Seminaril osalesid peaaegu kõikide vene õppekeelega gümnaasiumide esindajad.
„Vene kool Eesti nõukogu pöördumises Euroopa inimõigusvoliniku poole on proovitud lugejat eksitada,“ ütles ministeeriumi konsultant Asso Ladva.
Esiteks sätestas nii septembris jõustunud kui varasemalt kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus , et üldjuhul saab alates 2011/2012 õppeaastast õppekeeleks gümnaasiumiastmes olema eesti keel. Seaduses on küll sisse kirjutatud võimalus sellest üldisest nõudest erisuste tegemiseks, kuid see saab toimuda üksnes Vabariigi Valitsuse loal, millele eelneb valla- või linnavolikogu taotlus, milleks ettepaneku teeb hoolekogu. Hoolekogul on siin üksnes initsiaatori roll. Omavalitsus peab hindama vajadust konkreetses omavalitsuses ning otsustaja saab olla üksnes Vabariigi Valitsus, sest tegu saab olla rangelt erandliku olukorraga.
„Gümnaasiumidel on olnud piisavalt aega üleminekuks valmistuda, sest juba 1993. aastast peale on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses säte, et vene õppekeelega gümnaasiumid lähevad üle eesti õppekeelele. Seejärel lükati tähtaega edasi ja 2000. aastal sätestati, et õppekeele määratlus tähendab, et selles toimub 60% ainetundidest. Täpse ülemineku tegevuste ajakava pani riik paika 2005. aastal ning täpsustas seda seadusega käesoleval aastal,” selgitas Ladva.
Aineid, mille õpetamine tuleva aasta septembrist eesti keeles peab toimuma, ministeerium koolidele täies mahus ette ei kirjuta. Viis ainet (Eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus, geograafia, muusika, Eesti ajalugu) peavad olema kõikjal eestikeelsed, aga ülejäänud on kooli vaba valik. Täidetud peab olema nõue, et 60 protsenti õppetööst leiaks aset eesti keeles.
Haridusministeeriumi juristide kommentarid:
Praegune põhikooli ja gümnaasiumi seadus PGS § 21 lõige 3: (3) Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu.
Seadusandja mõtet rõhutab ka kehtiva PGSi § 89 lõikes 4 sisalduv rakendussäte: (4) Koolides, kus käesoleva seaduse jõustumisel on gümnaasiumi astmel eesti keelest erinev õppekeel, rakendatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 3 alates 2011/2012. õppeaastast gümnaasiumiõpinguid alustanud õpilaste suhtes ja kogu gümnaasiumi ulatuses viiakse õpe käesoleva seaduse § 21 lõikega 3 kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks.
Varasemalt kehtinud PGS § 52 sätestas: (2) Riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides alustatakse üleminekut eesti õppekeelele hiljemalt 2007/2008. õppeaastal.
Ning juba 1993 kehtestatud PGSi versiooni rakendussätetes sisaldus regulatsioon: (2) Käesoleva seaduse § 9 1. lõike jõustumiseks minnakse aastatel 1993—2000 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides üle eestikeelsele õppele.
Nii et üleminek eesti õppekeelele gümnaasiumiastmel on juba pikki aastaid seadusandja fikseeritud tahe olnud, tegemist ei ole ametnike väärtõlgendusega.
Määruse eelnõu, millele pöördumises viidatakse, on gümnaasiumi riikliku õppekava muudatused. Tegu on tehniliste, mitte sisuliste muudatustega, sest uued riiklikud õppekavad kinnitas valitsus enne praegu kehtiva PGS jõustumist. Seal tehtud muudatused on igati PGS-iga kooskõlas.
