Haridusministeeriumil pole ülevaadet koolikohustuse täitmise kohta lisatud ministeeriumi kommentaar
Auditist ilmneb, et kuigi ministeerium on viimastel aastatel koolikohustuse täitmise parandamisele suurt tähelepanu pööranud, pole teada, kui palju lapsi ei omanda põhiharidust, ega ka seda, kuidas teha kõik võimalik koolikohustuse täitmise parandamiseks, teatas riigikontroll.
Riigikontroll analüüsis koolikohustuse täitmise tagamist seetõttu, et teema mõju ulatub kaugele üle selle otseste
piiride. Ainult hästi korraldatud põhiharidus loob eelduse ka muu hariduse edukale toimimisele - teadmata, kui
paljude koolis käivate lastega peab riik arvestama, pole võimalik kavandada ka pikemaid hariduse arenguplaane.
Samuti on teemal haridusvaldkonnast laiemgi ühiskondlik tähendus - kui pole infot, kui palju lapsi koolis ei käi
(pakutakse 1000-35 000), mis põhjustel nad seda ei tee ja kuidas neid koolis käima panna, tähendab see
tänavalaste arvu suurenemise ohtu ning laste kasvades üha suuremaid sotsiaalseid ja kriminaalseid probleeme,
mis puudutavad kõiki inimesi.
On mitu põhjust, miks haridusministeerium ei suuda kokku lugeda õpilasi, kes koolikohustust ei täida. Peamine on see, et õigusaktides ei ole selgelt sätestatud, keda üldse koolikohustuse mittetäitjaks pidada. Probleemiks on ka praegune õpilaste arvestus, mis ei too välja ei neid lapsi, kes polegi kooli jõudnud, ega ka neid, kes on küll koolide nimekirjades, kuid tegelikult koolis ei käi.
Lapsed, kes polegi kooli jõudnud, ei tule välja seetõttu, et omavalitsustel pole rahvastikuregistrisse kantud
elukohaandmete ebatäpsuse või puudumise tõttu ülevaadet kõikidest oma territooriumil elavatest inimestest.
Koolide nimekirjadesse jäävad nö surnud hinged seetõttu, et nimekirjast tohib kustutada uue kooli teatise saabudes.
Kui aga teatist ei saabu ning koolil ei õnnestu ka koostöös omavalitsusega õpilase asukohta välja selgitada, jääbki ta endise kooli nimekirja, kuigi tema koolitee on katkenud.
Eriti on ülevaate puudumine põhikooliealistest lastest ja nende liikumisest probleemiks suuremates linnades.
Koolikohustuse täitmise parandamiseks on ministeerium välja töötanud mitmeid meetmeid, näiteks loonud eeldused "Tootsi klasside" ja õpilaskodude rajamiseks, kuid need pole kättesaadavad mitte kõikidele lastele ja lastega tegelevatele institutsioonidele - koolidele ja alaealiste komisjonidele.
Probleeme on ka meetmete tulemuslikkuse hindamisega. Ministeerium pole sõnastanud, mida tahetakse ühe või
teise mõjutusvahendiga saavutada, samuti on määratlemata, millist infot oleks tarvis nende tulemuslikkuse hindamiseks koguda. Sestap on väga raske öelda, mil määral on praegu kasutatavad meetmed ennast õigustanud ja kas nad on küllaldased koolikohustuse täitmisega seotud probleemide lahendamiseks.
Riigikontroll soovitas haridusministril defineerida koolikohustuse mittetäitmine ning parandada õpilaste arvestust; samuti hinnata mõjutusvahendite tulemuslikkust ja tagada nende kättesaadavus.
Minister nõustus riigikontrolli seisukohtadega. "Haridusministeerium on riigikontrolli koolikohustuse täitmise tagamise auditis esitatud ettepanekutega nõustunud ning pakkunud välja lahendused, millest suurem osa rakendub tuleval sügisel," teatas ministeerium.
Haridusministeeriumi arvates on tõsine probleem täpse arvestuse sisseseadmine koolikohustust mittetäitvate laste üle. Osaliselt pakub lahendust praegu kujunemisjärgus õpilasregistri täielik käivitamine.
Haridusministeeriumi alus- ja põhihariduse talituse juhataja Tiina Kiviranna sõnul oleks koolikohustuse täitmisest ülevaate saamiseks vaja koostööd rahvastikuregistriga. "Kuna rahvastikuregistri ja õpilasregistri ristkasutus
ei ole hetkel võimalik, ei ole võimalik saada selget ülevaadet koolikohustusealistest lastest. Näiteks viimase rahvaloenduse tulemuste järgi on kooliskäijaid lapsi rohkem kui selles vanuses lapsi üldse," ütles Kiviranna.
