Assamblee on vene gümnaasiumide eesti õppekeelele üleminekut juba varem toetanud ning teinud ettepanekuid selle korraldamiseks.

Lukas lisas, et nüüd on noortel valminud platvorm, mis keskendub õppimise-õpetamise sisulistele küsimustele ja seab kõige olulisemaks kvaliteedinõude. „Just valikute võimalusele ning analüüsile ja mõistmisele keskendumisele panustasime ka uut õppekava tehes. On hea, et õpilased ise toetavad uue õppekava põhimõtete kiiret ellu rakendamist.”

Assamblee suurkogu peateemaks olid üldised poliitilised seisukohad koolihariduse asjus. Mullu novembris koostas ühendus põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest lähtuva arvamuse, mille peamised teemad on õppe sisu, eksamite süsteem ja õpilas-esinduste roll.

Eestikeelsele õppele ülemineku vastu on kõige rohkem olnud Tallinna linnavalitsus. Abilinnapea Yana Toomi kinnitusel pole vene koolid selleks suutelised. Seni on ainult Valga venekeelne gümnaasium soovinud jätkata venekeelset õpet.

Venekeelse õppe jätkamise eest võitlev MTÜ Vene Kool esitas Eestis õiguskantslerile avalduse, milles süüdistab haridusministeeriumi eestikeelse hariduse pealesurumises, ehkki seadus võimaldab erandina ka venekeelse õppe jätkamist.