Haritlaste tööseisakus osales üle Eesti 18 000 inimest
Strandbergi kõrval seisab riigikogu asespiiker ja samuti endine õpetaja Peeter Kreitzberg.
“Õpetaja palk on sama suur kui riigitegelase taskuraha,” ütleb Strandberg Kreitzbergile. Asespiiker nõustub.
Riigikogu hoone esine on jaotatud kahte leeri. Ühel pool seisab oma paar tuhat meeleavaldajat, teisel pool riigiisade autopark. Nende vahel peavad korda politseinikud.
Teatriliidu esindaja Riina Viiding loeb ette TALO pöördumise ning kolm põhilist nõudmist. “Kõrgharidusega töötaja peab kõrgharidust nõudval ametis saama 2004. aasta riigieelarvega määratud keskmise palga!” kõlab esimene nõudmine. “Lasteaedade seadust ei tohi muuta!” “Palgaläbirääkimiste juures peavad osalema TALO esindajad!” Rahvas hõiskab.
Seejärel kuulab rahvas sõnatult TALO esimehe Toivo Roosimaa kõnet. Eemal seisab grupp inimesi, kellele prillidega naisterahvas tõlgib Roosimaa kõne viipekeelde.
“See on erakordne sündmus meie kõigi jaoks!” ütleb poodiumile tõusnud Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ning tõstab rusika taeva poole.
Meeleavaldajad elavad Taliga kõnele valjuhäälselt kaasa.
“Õpetajad tahavad ka päris poest riideid osta,” täiendab keskealine õpetaja Taliga kõnet ning kuulab edasi. Kuusalu keskkooli õpetaja Urmas Mark ütleb mikrofoni, et selle streigiga mitte ei lõpe, vaid hoopis algab õpetajate võitlus. Irooniaga pooleks kutsuvad miitingulised lõpuks poodiumile ka peaminister Juhan Partsi, kuigi teavad, et peaminister viibib Pariisis.
Koolitundide asemel mängisid lapsed kooli
Rapla ühisgümnaasiumi neljandas klassis mängivad viis poissi-tüdrukut kella 11 ajal kooli. “Võtan su päeviku ja punase pliiatsi ja kirjutan su päevikusse märkuse!” ähvardab Eleen-õpetaja klassivenda Aleksit, kui poiss huilates lauale ronib. Inglise keele ja kunstiõpetuse tunnid on juba peetud, parasjagu on käsil muusikatund. Mario laulab klassi ees: “Jõuluvana ringi ju käib!”
Koridorid on aga tühjad ja vaiksed.
Koolimaja vastast, väikese puumaja tagant kostavad paugud. “Panime autole raketid peale ja lasime õhku. Teise korraga läks auto tõsisemalt katki,” selgitavad paugutajatega mänginud 3.–5. klassi poisid.
Kolmanda klassi ruumis istuvad õpetajad Marika Limberg ja Ülle Piil ning kaunistavad pooleks lõigatud suuri plastpudeleid hõbepaberiga. Kõige lõpuks seovad hõbedase kuusekarra ümber pudeli – kellukad valmis. Muusikaõpetaja Piil läheb vahepeal teise klassi klaveril tempokat viisikest mängima.
Ootavad suurt palgatõusu
Õpetaja Limberg loodab streigist palgatõusu. “Eesti keskmine oleks hea küll, aga 10 000-kroonine palk oleks see, mis tõesti rahuldaks,” ütleb ta. Oma tööd armastab ta ka vähem kui 6000-kroonise palga eest. “Aga südametunnistuse ja töörõõmu eest nad poes leiba ei anna!” lisab Limberg.
“Igale õpetajale korralik ja rikas mees!” esitavad kohvitoas kodust kaasa võetud salatit söövad õpetaja Mery Ambur ja Merike Saar nõudmise, mis kõigi õpetajate rahamure lahendaks. “Minu esimeses klassis käiv poeg ütles, et heal õpetajal peab mobiil ja auto olema,” naerab õpetaja Ambur ja räägib, et tegelikult õpetajad sponsoreerivad lapsi oma palgast. “Eile ostsin näiteks koolitööks vajalikku tapeediliimi. Kui mõnel lapsel pole paberit, siis ju ikka annad oma varudest,” räägib Ambur.
“Äkki ei tehta meiega kavandatud üheaastaseid töölepinguid!” loodab õpetaja Anu Vendelin streigist tulu. Mitte et Rapla ühisgümnaasiumi õpetajatel oleks kogemusi, et ülemustega kehva läbisaamise pärast kedagi oleks töölt lahti lastud, kuid täht- ajaliste lepingute puhul muutuks töölepingu lõpetamine palju lihtsamaks kui praegu tähtajatute puhul.
Streik kestku nädal aega
“Nädal aega peaks streikima – siis oleks sellest ehk kasu,” ütlevad õpetajad. Algklasside õppe-alajuhataja Pilvi Pregel ei streigi. “Elan külas ja seal on minu palk hea. Kui nõuame Eesti keskmist, siis mis see üldse on?! Kui see on 7200 krooni, siis jääb minu palk sellele alla, aga meie külas on keskmine 1800 krooni ja sellest teenin kolm korda rohkem,” räägib õppealajuhataja.
Suur koormus toob palga
“Mul pole streigi ja õpetajate nõudmiste vastu midagi, aga mul on kahju tervest koolipäevast,” nendib Rapla ühisgümnaasiumi loodus- ainete õpetaja Eve Maasikrand. “Mul on mõnes klassis nädalas vaid üks tund ja kahel klassil on see just neljapäeval – nüüd jäävad need ära,” lausub streigis mitte osalev õpetaja. Maasikrand teenib suure tundide arvu pealt umbes 9000 krooni kuus. Normkoormuse 22 tunni asemel on tal 32 tundi nädalas. “Mul pole nii palju tunde raha pärast – osa tunde oleks jäänud üldse andmata,” ütleb Maasikrand ja tunnistab, et õhtuks on ta täiesti läbi. Rapla ühisgümnaasiumi ametiühingujuht, kehalise kasvatuse õpetaja Olav Keskküla usub, et riigil raha on ning küllap aitab ka streik õpetajatel palgalisa saada.
Ametiühingujuhi sõnul mittestreikijatele avalikult etteheiteid ei ole tehtud, kuid eks omavahel kõneldes võidakse veidi viltu vaadata. “Streik on vabatahtlik ja nii oleme ka kõigile öelnud,” lausub Keskküla. Anneli Ammas
Toivo Roosimaa: õpetajate palk tõuseb
Teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni (TALO) esimees Toivo Roosimaa on kindel, et pedagoogide palk tõuseb järgmisel aastal. Vastasel korral lubab TALO eilsest streigist karmimaid vahendeid kasutada.
Kas streik täitis oma ülesande?
Osavõtjate arvu poolest küll. Nüüd tuleb mõjusid arvestada läbirääkimistel, et me saaksime sõlmida kompromisskokkuleppe. Kui palju streik oma ülesande täitis, ei oska ma veel täna öelda. Igal juhul oleme valitsusele teada andnud, et suur osa rahvast ei ole palgapoliitikaga rahul.
Millised on järgmised sammud, et haridus- ja kultuuritöötajate palk tõuseks Eesti keskmisele tasemele?
Peaminister lubas, et istume järgmisel nädalal uuesti laua taha. Siis saab hakata vaatama, mida nemad välja pakuvad. Kui eile olime peaministri juures, jõudis neile alles lõpupoole kohale arusaam, et me räägime kahest erinevast asjast. Meie räägime palgaalammääradest ja tema räägib palgavahenditest, mille juurdeandmine aga ei tähenda alammäärade tõusu. Lõpuks hakkas minister Toivo Maimets aru saama, et peame kokku leppima reeglid, mismoodi palgaalammäärasid määrata ja kuidas jõuda eelmiste valitsuste lubatud tasemeni. Loodan, et nüüd on vastas delegatsioon, kes oskab küsimustele vastata.
Millal palk tõuseb?
Järgmisel aastal kindlasti. Peale riigieelarve vastuvõtmist peaks olema selge nägemus, kuhu, kuipalju ja mismoodi. Tahame enne eelarve vastuvõtmist saada kokkuleppele palkade alammäärades kogu TALO liikmeskonnale. Siis on teada ka, kui palju ühel, teisel või kolmandal on raha vaja.
Me võitleme kõigi oma liikmesliitude töötajate eest. Selge on, et järgmised aktsioonid on rängemad kui praegune.
Mis need on?
Meil on oma strateegia välja töötatud ja kui me selle avalikkuse ette laseme, teab vaenlane täpselt, millise puu all haugutakse. Airi Ilisson
Allik nõuab Pomerantsilt aru
Üheselt streikijate poolele asunud Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Jaak Allik küsis eile sotsiaalminister Marko Pomerantsile esitatud arupärimises, mida valitsus kavatseb töörahu taastamiseks ette võtta.
Veel päris Allik oma koalitsioonipartnerilt, miks ei täida valitsus TALO-ga 2001. aastal sõlmitud palgakokkulepet. Selle järgi pidi kõrgharidusega töötaja kuupalga alam-määr olema aastal 2002 vähemalt riigi keskmise kuupalga tasemel. Pomerantsil kui valitsusdelegatsiooni juhil tuleb riigikogule tutvustada ka valitsuse seisukohti tuleva aasta palgaläbirääkimisteks. “Tänane streik on suurim taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Streigib Eesti intelligents, need inimesed, kelle esindajad 1. aprillil 1988 kogunesid siia saali. Mõelgem sellele,” ütles Allik. Ta kuulub TALO liikmesliidu Eesti Teatriliidu juhatusse. EPL
