Harju maakohus saab Herman Simmi „nimelise” istungutesaali

Koh­tuis­tun­gid toi­mu­vad sa­mas saa­lis, kus ot­sus­ta­tak­se Vil­lu Reil­ja­ni saa­tus.

 Rii­gi­sa­la­du­se kait­se kord näeb et­te hul­ga­li­selt tin­gi­mu­si, mil­le­le peab vas­ta­ma tur­vaa­la, kus rii­gi­sa­la­du­si töö­del­dak­se. Näi­teks pea­vad sel­le sein, la­gi ja põran­dad ole­ma ehi­ta­tud be­too­nist, te­ra­sest või ki­vist nii, et de­tai­le ei oleks võima­lik väl­jast­poolt liht­salt ee­mal­da­da. Tur­vaa­la he­li­pi­da­vus peab ole­ma sel­li­ne, et seal toi­muv ei kos­taks ümb­rit­se­va­tes­se ruu­mi­des­se.

Tur­vaa­la uks peab ole­ma vä­he­malt kol­me hin­ge­ga ning hin­ge­de­pool­sel küljel peab ole­ma kolm tur­va­tap­pi, mis uk­se sul­gu­mi­sel sul­gu­vad len­gi sis­se. Ak­nad peaksid ava­ne­ma sa­ma asu­tu­se val­du­ses ole­va­le ter­ri­too­riu­mi­le ning need tu­leb kat­ta kar­di­na või toon­ki­le­ga. Rii­gi­sa­la­du­se ja sa­las­ta­tud vä­lis­tea­be kaits­mi­se kord näeb et­te veel roh­kes­ti sa­mas stii­lis nõud­mi­si ko­ha­le, kus kä­sit­le­tak­se rii­gi­sa­la­du­si.

Reiljaniga samale pingile

Ehk­ki se­ni veel ei vas­ta üks­ki Har­ju maa­koh­tu is­tun­gi­saal kõigi­le nõutud tin­gi­mus­te­le, on Lii­va­laia tä­na­val asu­vas koh­tu­ma­jas Her­man Sim­mi as­ja aru­ta­mi­seks ruum ju­ba väl­ja va­li­tud.

„Ma ar­van, et sel­li­se as­ja aru­ta­mi­seks on võima­lik ümber ko­han­da­da saal 205,” lau­sus Har­ju maa­koh­tu esi­mees Hel­ve Sär­ga­va. Just sel­le konk­reet­se koh­tu­saa­li ee­lis­te­na ni­me­tas Sär­ga­va se­da, et saa­li ees on ju­ba prae­gu tur­vavä­ra­v ning koh­tu­koos­seis si­se­neb saa­li hoo­pis tei­sest uk­sest. „See tä­hen­dab, et tund­li­kud ma­ter­ja­lid ava­lik­ku ko­ri­do­ri üld­se ei jõua. Koh­tu­toi­mi­kud viiak­se saa­li teist kau­du.”

Lii­va­laia koh­tu­ma­ja saa­lis num­ber 205 on põne­vaid koh­tuas­ju aru­ta­tud va­rem­gi. Näi­teks kes­tab seal prae­gu en­di­se kesk­kon­na­mi­nist­ri Vil­lu Reil­ja­ni, van­dead­vo­kaat Tar­mo Sil­la ning äri­mees Ai­vo Pär­na pis­ti­sep­rot­sess. Just sa­mas saa­lis män­gi­ti hil­ju­ti et­te ka mees­te oma­va­he­lis­te te­le­fo­nikõne­de ning koh­tu­mis­te sal­ves­ti­si, mi­da min­gil aru­saa­ma­tul põhju­sel oli kuul­da ise­gi koh­tu­ma­ja ko­ri­do­ri­des.

Hel­ve Sär­ga­va lau­sus, et te­ma hin­nan­gul en­ne Sim­mi koh­tuis­tun­gi­te al­gust mi­da­gi ümber ehi­ta­ma hak­ka­ma ei pea. „Tur­va­meet­meid on võima­lik tu­gev­da­da ka il­ma konk­reet­se­te ehi­tustöö­de­ta,” ar­vas ta ning li­sas, et üks võima­lus on suu­ren­da­da me­hi­ta­tud val­ve­mees­kon­da. „Ma olen veen­du­nud, et koh­tu­ruu­mid ei saa küll ta­kis­tu­seks sel­le as­ja me­net­le­mi­sel.”

Kait­se­po­lit­sei juh­ti­vas­sis­tent Tee­le Ree­di ütles, et koh­tuis­tun­gil võib osu­tu­da va­ja­li­kuks käi­del­da rii­gi­sa­la­dust. „Saal peab vas­ta­ma kõiki­de­le rii­gi­sa­la­du­se ja sa­las­ta­tud vä­lis­tea­be sea­du­ses ning rii­gi­sa­la­du­se ja sa­las­ta­tud vä­lis­tea­be kait­se kor­ras et­tenäh­tud nõue­te­le,” sõnas ta.

Ka rii­gi peap­ro­kurör Nor­man Aas ni­me­tas Ees­ti Päe­va­le­he­le hil­ju­ti an­tud in­terv­juus Her­man Sim­mi juh­tu­mit koh­tusüstee­mi jaoks väl­ja­kut­seks. „Ees­tis ei ole va­rem ol­nud koh­tu­me­net­lu­si, mis olek­sid seo­tud nii suur­te tur­vanõue­te ja rii­gi­sa­la­du­se kait­se va­ja­du­se­ga.”

Intervjuu

Ansip: Simm po­le meie James Bond

•• Lääne lehtedes on ilmunud kirjutisi sellest, missugune superspioon oli Herman Simm. Kas tõesti ta oligi nii-öelda meie James Bond?

Need, kes on Herman Simmi elus kohanud, teda James Bondiks pidada ei saa.

•• Kui palju avalikkus sellest kohtuotsusest teada saab?

On selge, et mitte ükski riik ei hakka esitama aruannet, missugused saladused laiali tassiti. Ja ei esita keegi nimekirja ka sellest, mida õnneks ära ei viidud.

•• Kas teoreetiliselt võib Simm ise oma tegevusest memuaarid kirjutada?

See on küll ülimalt teoreetiline konstruktsioon. Aga selge on see, et riigisaladusi ükski riik tiraÏeerida ei luba.