Suure kuritegevusega Maardu linn taotleb politseinikelt, et ringsõitude ajal hakataks jälgima asotsiaalide ja narkomaanide kogunemiskohti. “Viimased on hakanud ennast üsna vabalt tundma laste mänguväljakutel,” nentis Maardu abilinnapea Rein Meel. “Ja nii ikka ei sobi ju.”

Kuna narkomaanid ja asotsiaalid kogunevad öösiti, peaks politsei hakkama just sel ajal neid jälgima.

Patrullautosid on aga kogu Ida-Harju politseiosakonna peale ette nähtud kaks. Lisaks Maardule on nende ülesandeks läbi sõita veel üheksa valda ning Aegviidu, Loksa ja Kehra.

Saue vald, kus selle aasta seitsme kuuga registreeriti kõige suurem arv kuritegusid Harjumaal, remontis oma kulul politseijaoskonna tarvis ruumid, kus töötab kaheksa konstaablit. Saue vald maksab kinni politseinike mobiilikõned ning korvab ka bensiini.

“Ei saaks öelda, et me konstaablitega rahul ei ole,” rääkis vallavanem Mati Tartu. “Aga neid on vähe. Nad on tööga nii ülekoormatud, et lausa kahju hakkab nendest.”

Tartu sõnul on politseinikega nõu peetud, et nad oleksid tihedamini valves kui kahel päeval nädalas. “Aga alati on mingid operatiivküsimused,” nentis Tartu. “Nad väidavad, et neil on nii palju sõitmisi ja operatiivtegevust, et nad ei jõua endale lisakohustusi võtta.”

VIIMSIS KAITSELIITLASED POLITSEINIKEGA PATRULLIS. Ida osakonna alla kuuluv Viimsi vald on jõudnud kaitseliitlaste ja politseinikega kokkuleppele, et nad teevad koostööd ja käivad aeg-ajalt kahasse öösel patrullimas.

Vallavanem Kaido Metsma ütles, et loodetavasti jäävad nii pikanäpumeestel osad vargused tegemata. “Eks võtma tullakse ikka sealt, kust midagi võtta on,” sõnas Metsma. “Ja Viimsi vald on rikas vald, kus ikka käiakse aeg-ajalt vaatamas, kust midagi näpata saaks.”

Lääne-Harjusse jääv Keila vald taotleb juba aastaid, et saada endisesse sõjaväelinnakusse Kloogal kohapeal elav politseinik. “Alati on aga kinnitatud, et see on välistatud,” möönis valla sotsiaalnõunik Lea Papp.

Tema sõnul ei ole küll Kloogal eri rahvuste kokkupõrkeid nagu Paldiskis, kuid kaklusega lõppevad tülid sellegi poolest liiga tihti. “Ja inimesed kardavad neist rääkida,” ütles Papp. “Tihtipeale öeldakse, et oh, mis mina ikka räägin. Eks nad vist kardavad enda elu ja tervise pärast.”

Keila vald taotleb, et viie politseikonstaabli vastuvõtu aega pikendataks. “Ehk siis lähevad inimesed oma probleemidest politseile rääkima,” lootis Papp.

KONSTAABLITE ARV SÕLTUB RAHVAARVUST. Harju politseiprefektuur jagab konstaablid maakonna peale laiali, arvestades elanike arvu vallas. Sellisel põhimõttel on suunatud Kehra piirkonda, kus sellel aastal registreeriti seitsme kuuga 98 kuritegu, viis konstaablit. Viis korda suurema registreeritud kuritegude arvuga Maardu linna on aga suunatud neli konstaablit.

Aseprefekt Tarmo Vaher põhjendas valikut sellega, et Maardu on üks linn, kus on olemas politseijaoskond, samas kui Kehra piirkonda kuuluvad peale Kehra linna veel Aegviidu, Anija, Raasiku ja Kehra vald. “Maardus on asi palju komplekteeritum,” tähendas Vaher.

Ta selgitas, et prefektuur on põhimõttel, et politseinik peab ka elama samas piirkonnas, kus ta töötab. “Muidu sellel asjal poleks mõtet,” ütles Vaher.