Harjumaa veekogude kalavarud saavad täiendust

Varude taastamise käi­gus saavad kala­maime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv.

Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.

Kalamehed rahastavad

Samamoodi üritatakse jalad alla aidata Pärnumaa Reiu jõe vähi­asurkonnale.

Üle-eestilise kalavarude taastootmise programmi käigus plaanib keskkonnaamet jõgedesse-järvedesse asustada umbes 6000 koha, 6000 haugi, 4000 linaskit ja ligikaudu 27 000 vähimaimu. Õngemeestele paremaid saake tõotav ettevõtmine läheb kokku maksma 650 000 krooni, mis kaetakse riigile laekunud harrastuspüügiõiguse tasudest. Kui mullu kasseeris riik sisse ligi 6 miljonit krooni, siis tänavu küünib summa viimaste andmete kohaselt 5,1 miljoni kroonini.

Talv liiga ei teinud, küll aga suvi

•• Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Jaanus Tuusti märkis, et kui möödunud karmil talvel kardeti, et meie siseveekogude kalavarud võivad ummuksisse jäämise tõttu ränga hoobi saada, siis tegelikkuses õnneks nii ei läinud. „Praeguseks on teada, et kaladega midagi hullu ei juhtunudki ja hukkumisi oli väga vähe,” sõnas Tuusti.

•• Ent pikalt kestnud troopilise kuuma ja kuivaga kostitanud suvi tegi meie kalakasvandustes ohtralt laastamistööd.

•• Rekordilise kuumuse tõttu kerkis kasvandustes veetemperatuur väga kõrgele, mistõttu kalad hukkusid. Kahes Eesti suurimas kalakasvanduses hukkusid näiteks pea kõik forellid ja tuurad. Põlvamaal asuva Karilatsi kalamajandi vikerforellidest jäid alles vaid riismed: samasuvistest noorkaladest elas kuumuse üle vaid iga viies, kahesuvistest kaladest, keda oli kasvanduses pea 18 tonni, jäi ellu kõigest kümnendik. Majand hindas kahju suuruse 1,5 miljonile kroonile.

•• Tartumaal asuv Störfish OÜ kannatas tuurade hukkumise tõttu kahju ligi 7,2 miljonit krooni. 70 tonnist eri vanuses kaladest suudeti kiire rookimise ja külmutamisega päästa vaid viis tonni. Härjanurme kalatalu Jõgevamaal, kus hukkusid nii forellid kui ka karpkalad, lõi kahjuna kokku 8,9 miljonit krooni.