Samuti on tänavu vähipüük keelatud Rapla-, Lääne- ja Hiiumaal, kus vähivaru on viletsas seisus.

Vähki võib püüda püügiasukoha keskkonnateenistusest väljastatud loaga, mis peab püügil alati kaasas olema. Loal on kirjas püüda lubatavate vähkide hulk, püügikoht ja -aeg. Vähki võib püüda vaid lubatud püügivahendite - vähinata ja -mõrraga.

Püügiõiguse tasud on maakonniti erinevad, sõltuvalt vähivarude suurusest. Ühe püügivahendiga võib ööpäeva jooksul püüda kuni 25 vähki. Ööpäeva püügiloa hind ühe nataga algab 15 kroonist Harju-, Jõgeva-, Põlva-, Viru- ja Võrumaal tõustes 100 kroonini Pärnumaal. Saaremaal on loa hind 40 krooni.

Loa alusel püüda lubatavate vähkide arvu määrab keskkonnateenistus lähtuvalt taotlejale eraldatud vähipüügivahendite arvust, kasutamisajast ja vähivaru seisundist soovitud veekogus.

Ilma loata vähipüügi eest kohaldatakse haldustrahv kuni 4600 krooni, lisaks 50 krooni kahjutasu iga vähi kohta. Prassi sõnul tegutsevad röövpüüdjad peamiselt Saaremaal. "Pooled neist on soome turistid," ütles Prass ETAle.

Vähipüügihooaeg kestab 24. septembrini.