Linnavalitsus on sel eesmärgil ette valmistanud linnavolikogu otsuse eelnõu “Harjumäe paviljoni (kõlakoja) läbirääkimistega pakkumise teel üürile andmine”, teatas Raepress.
„Läbirääkimistega pakkumisele pandavas Harjumäe paviljonis on 176,5 m2 kasulikku pinda, üürileping sõlmitakse 25 aastaks,“ tutvustas abilinnapea Eha Võrk eelnõusse kirjutatud tingimusi.
Võrgu sõnul seatakse üürilevõtjale tingimuseks, et kõlakojas tuleb avada aastaringselt töötav toitlustusasutus ühes suveperioodil välikohviku paigaldamise võimalusega.
Enampakkumise alghind on 25 kr/m2 kohta (4412 krooni 50 senti) kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud, maksud ja koormised.
Harjumäe kõlakoda renditi esmakordselt välja lõbustuskohana, kus asus restoran, kontserdiväljak, keeglirada, piljard jne, juba 1887. aastal.
„Tänapäevalgi võiks seal tegutseda aastaringselt töötav toitlustusasutus,“ ütles Võrk. „Suvel võib Harjumäele paigaldada teisaldatava lava, kus saab korraldada vabaõhukontserte ja avada välikohviku.“
„Harjumäe kõlakoja ehituslikuks restaureerimiseks kulub kokku umbes kolm miljonit krooni Seega tuleb leida usaldusväärne ja jätkusuutlik partner, kes on suuteline nii kõlakoja kordategemisse investeerima kui ka seejärel rajatist veerandsada aastat aastaringselt käigus hoidma,“ lisas Võrk.
Kõlakoja remontimisel-restaureerimisel peab üürnik lähtuma Harjumäe kõlakoja remont-restaureerimise muinsuskaitse eritingimustest ja tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilistest tingimustest.
Tallinna Kesklinna Valitsus püüdis 2007. aasta algul kõlakojale kümneks aastaks üürnikku leida, kuid üürile andmiseks korraldatud läbirääkimistega pakkumine nurjus huviliste puudumise tõttu.
Harjumäe kõlakoja läbirääkimistega pakkumise võitja väljaselgitamisel on lisaks üüri suurusele üheks oluliseks tingimuseks pakkuja eelnev tegutsemiskogemus muinsuskaitselise väärtusega objektide rekonstrueerimisel ja haldamisel, samuti kõlakoja kasutamise äriplaan.