Kai Maran Harku vallavalitsusest ütles, et vald on olnud ühes kohalike elanikega juba aastaid seda meelt, et plaanitavale Sõrve kaitsealale jäävad metsad saaks lõpuks kaitse alla. „Tegu on keskse rohelise tuum­­alaga, mis ühendab omavahel valla mereäärseid alasid Vääna ja Keila jõest lõuna poole jäävate rohealadega. See on nii pärandmaastik kui ka metsloomadele oluline liikumistee,” rääkis valla avalike suhete spetsialist Maran.

Sõrve riikliku kaitseala loomise ettepaneku tegid kohalikud keskkonnaministeeriumile juba 2006. aastal, kuid ministeeriumi poolt on asjad seni lahtiseks jäänud.

Ettepaneku teksti kohaselt on Tabasalu, Vääna ja Muraste vahele jääv metsaala viimane niivõrd suur Tallinna külje all asuv loodusmaastik, kus elavad nii suurulukid kui ka inimpelglikumad ja haruldasemad liigid.

Kaitsealustest lindudest pesitsevad sel alal näiteks kanakullid, merikotkad, herilaseviud, kassikakud, händkakud, tedred ja sookured. Taimeliikidest esineb seal kõdu-kollajuur, kahelehine ja rohekas käokeel ning balti ja vööthuul-sõrmkäpp.

Kiviaiad ja -kalmed

Peale loodusväärtuste jääb alale ka mitu kiviaedadega loo­ala, kivikalmet ja kultuskivi.

Üks paljudest kohalikest, kes Sõrve looduskaitseala loomisesse toetavalt suhtub, on teada-tuntud loodushariduse aktivist Val Rajasaar. Tema sõnul aitaks riikliku kaitseala rajamine paremini tagada haruldaste liikide säilimist ning ühtlasi jääks pealinna lähedal alles puutumatu paik loodushariduse pakkumiseks.

Harku vald on volikogu poolt vastu võetud üldplaneeringule looduskaitseala piirid juba peale kandnud. Planeering ise kinnitatakse aga pärast 3. detsembril toimuvat avalikku arutelu.

Nii suurt kaitseala ilmselt ei tule

•• Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Marika Erikson märkis, et praegu võib Sõrve looduskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kohta öelda vaid seda, et nii suur see ilmselt ei tule. Lõplikku otsust pole veel vastu võetud.

•• „Seda, kas ja millised osad me seal veel peale püsielupaikade riikliku kaitse alla võtame, me veel öelda ei saa, sest vastav töö alles käib,” sõ­nas ta.

•• Erikson ütles, et plaanitaval kaitsealal esineb tõesti väärtusi, mida peaks riiklikul tasandil kaitsma.

•• „Praeguseks on sealsete käpaliste ja merikotka pesapaiga kaitsmiseks moodustamisel püsielupaigad, kanakulli pü­si­elupaik on juba rajatud,” rääkis ta.