Haruldaste kurgede ja kotkaste pesad kaitse alla

Kõige enam ohustab kapriisseid linde metsaraie ja pesitsusajal häirimine. Keskkonnaministeerium võtab lähiajal tõhusama kaitse alla kõik väljaspool kaitsealasid paiknevad ohustatud must-toonekurgede ja suur-konnakotkaste pesapaigad.

Vastava määruse eelnõu väljatöötamisel kaasa löönud Urmas Sellis kotkaklubist rääkis, et mõlema esimese kategooria kaitsealuse liigi elukohad võe-takse püsielupaikadena kaitse alla looduskaitseseaduse alusel, tagamaks nendele soodsad elutingimused ning säilimine. “Näiteks must-toonekure arvukus on viimase 25 aastaga langenud enam kui kaks korda ning mullu tehtud optimistliku hinnangu alusel pesitseb meil neid 100–115 paari,” osutas Sellis.

Seevastu suur-konnakotkast, kelle pesitsemine siinmail leidis esimest korda kinnitust alles 1995. aastal, on järele jäänud üksnes 20–30 paari. “Suur-konnakotkas on ka ainuke Eestis pesitsev linnuliik, kes on kantud globaalselt ohustatud linnuliikide nimistusse,” märkis Sellis.

Jaht ei tule kõne allagi

Põhiliselt tahetakse nende haruldaseks muutunud lindude pesitsuskohtade ümbrusi kaitse alla võttes vältida metsaraiet. “Need suhteliselt kapriissed liigid pesitsevad just vanades, üleküpsenud metsades, kuna neil on suurte pesade ehitamise tarbeks võimsaid puid ja rahu vaja,” viitas Sellis.

Samuti võivad linde pesitsemiseks sobilikes metsades häirida metsas uitajad. Seetõttu seabki uus kaitsekord lindude püsielupaikades pesitsusperioodil rahu tagamiseks sisse liikumispiirangud.

Näiteks ei tohi inimesed enam pesapaikades marju ning seeni korjata märtsi keskpaigast septembri alguseni. Samuti ei tohi sel perioodil nendes kohtades jahti pidada, et linnud saaksid häirimatult poegi kasvatada. Kaitsealuseid elupaikasid läbivaid teid võib aga aasta ringi kasutada.

Koos kõigi teistega peavad sarnaste piirangutega arvestama ka erametsaomanikud, kelle maatükil on must-toonekure või siis suur-konnakotka pesapuu ümbrus kaitse alla võetud. “Kui aga omanik väärtustab metsas haruldase linnu pesitsemise asemel pigem puitu, on tal võimalik oma maa riigile müüa või asendusmaad taotleda,” on Sellise sõnul ka siis lahendus olemas.

Lindude kodukant jääb tähistuseta

•• Praeguse korra järgi moodustub automaatselt iga kahe kaitsealuse linnuliigi pesa leidmisel selle ümber 250-meetrise raadiusega kaitsetsoon. Kuna selle piire on looduses väga keeruline järgida, siis nüüd moodustatavad püsi-elupaigad on joonistatud, kasutades looduses olemasolevaid piire, nagu kraavid, sihid, teed jne.

•• Kuna suur osa ohustatud lindude pesadest jääb kaitsealadele, siis püsielupaikadena võe-takse uue määrusega kaitse alla 38 must-toonekure ja 11 suur-konnakotka pesapaika.

•• Vältimaks inimeste tähelepanu tõmbamist, jäetakse püsielupaigad tähistamata. Reeglina jäävad mõlema linnuliigi esindajate pesad vanadesse ja sageli ka soistesse jõeluhtade läheduses asuvatesse metsadesse.

•• Kõikide teiste must-toonekurgede pesaümbruste hulgas läheb kaitse alla ka staarkure Jaagu pesapaik Tarumaal.