Haruldastel kotkastel sirgus tänavu ohtralt järelkasvu
Haruldased kaljukotkad rõõmustasid sel aastal kotkauurijaid erakordselt hea pesitsemisega: lennuvõimeliseks kasvatati 17 järeltulijat. Sellega lõid nad ühe võsukese võrra juba aastaid vankumatult püsinud poegade rekordi. Teistel kotkastel nii hiilgavalt ei läinud.
Kaljukotkaste pesad üle vaadanud Gunnar Sein osutas, et kuigi uus rekord on vaid ühe poja võrra varasemast suurem, on see liigi puhul, keda Eestis pesitseb vaid kuni 60 paari, väga suur saavutus. „Teadaolevalt pole me veel kunagi registreerinud 17 kohe-kohe lennuvõimeliseks saavat poega,” märkis ta. Näiteks mullu kasvatasid meie kaljukotkad üles vaid 11 võsukest.
Asjaolu, et Pärnumaa oli juba teist aastat ülejäänud maakondadega võrreldes oma kuue kaljukotkapojaga ülekaalukalt esirinnas, pidas Sein omaette fenomeniks. „Pärnumaal oli vaid kolm poegadeta pesa ning nende produktiivsuse protsent oli kaljukotkaste kohta uskumatult kõrge,” märkis ta.
Ühtekokku olid kaljukotkapaarid tänavu üle Eesti kasutusse võtnud 31 pesakohta, mida peetakse igati keskmiseks näitajaks. Sein arvas, et kaljukotkaste arvukat järelkasvu soosisid tänavused ilmaolud. „Oli igatepidi optimaalne aasta,” sõnas ta.
Renno Nellis kotkaklubist tõi omakorda esile, et võrreldes kaljukotkastega jäi merikotkaste sigivus seekord keskpäraseks.
Nellis viitas, et regiooniti oli merikotkaste pesitsemisedukus erinev. Kõige tublimalt said soo-jätkamisega hakkama Läänemaa, samuti Hiiumaa ja Saaremaa merikotkad. Seevastu näiteks Pärnumaal jäi poegade arv allapoole keskmist näitajat, s.t seal sirgus pesa kohta vähem kui üks poeg.
Lagi on lähedal
„Selle liigi sigivus hakkab stabiliseeruma. Populatsioon on juba terve kümnendi stabiilselt kasvanud, mistõttu peaks nende produktiivsus hakkama lähiajal paratamatult vähenema,” rääkis Nellis, viidates, et peagi lihtsalt ei jagu merikotkastele Eestis enam piisavalt sobilikke elupaiku.
Merikotkaste arvukust hinnatakse kuni 180 paarile.
Kalakotkastel alla 50 poja
•• Kotkaklubi kalakotkakoordinaator Riho Männik märkis, et kalakotkastel oli teiste suguvendadega võrreldes tänavu viimase kümne aasta üks viletsamaid pesitsusaastaid. „Kui poleks mitu uut pesa välja tulnud, siis oleks ilmselt tegu olnud kõige nõrgema tulemusega üldse,” märkis Männik.
•• Kokku kontrolliti üle Eesti ligemale poolsada kalakotkapesa, milles kasvas üles üle 40 poja.
Headel aastatel võib kalakotkastel pesades kooruda umbes 60 poega.
•• Kui muidu võib kalakotkaste pesades olla kuni kolm poega, siis sel aastal leiti kolmeseid pesakondi väga vähe. Pigem oli pesades ikka kas kaks või siis üks kalakotkapoeg.
•• Kalakotkaid pesitseb Eestis hinnanguliselt kuni 60 paari.
