Linn kaardistab kalmistute hauaplatsid ja kannab digitaalsele arvutikaardile ka matjate kontaktandmed, et omada pidevat ülevaadet surnuaedade täituvusest ning haudade hooletusse jätmise põhjustest.

Kolme aasta eest matmisandmete arvutisse sisestamist alustanud Rahumäe kalmistule on nüüdseks lisandunud ka linna ülejäänud kalmistud. Ainsana on mõõdistamistöödega juba lõpule jõudnud väike Hiiu Rahu kalmistu, Siselinnakalmistul ja Rahumäel on mõõdistamine ja maetute andmete arvutisse sisestamine poole peal.

Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni hinnangul on mullu sügisel alanud mõõdistustöödest praeguseks tehtud kümnendik tarvilikust. "Mõõdistamised nõuavad veel vähemalt aasta, ühtsesse registrisse erinevaid surnuaedu ilmselt ei kanta, vaid igale jääb oma gloobusetükk," lausus ta.

Kui palju detailse kalmistutekaardi tegemine linnale maksab, ei söandanud kommunaaljuht veel ennustada, sest 300 hektari mõõtmise eest kuluvale 2,5-3 miljonile kroonile lisanduvad ka andmesisestajate töötasud.

Kalmisturegistri kaudne eesmärk on Valdmanni sõnul iga hauaplatsi valdajaga lepingu sõlmimine. "Uus kalmistueeskiri seob viimase matja kohustusega hauda mitte laokile jätta. Et me ei peaks platsi käestvõtmiseks aastakümneid ootama, kas haud võsastub või ei," lausus Valdmann.

Rahumäe kalmistu juhataja Monica Valdmanni sõnul tekitab 15 aasta tagune kehv matmiste ülestähendussüsteem segadusi veel mõnda aega. "Alates 1984. aastast on vabad platsid kaardile kantud, varasemate matmiste asupaigad pole suuremate hauaplatside puhul täpselt teada ja enne uut matmist tuleb kontrollida, ega äkki kirstu all pole," nentis ta.

Kuna urnimatuse puhul pole kohustuslik kalmistutöötajat hauda kaevama kutsuda, puuduvad surnuaial andmed omaste isekorraldatud matuste kohta. "Tahame matja andmed ja tema telefoni oma registrisse märkida kas või ainult selle pärast, et näiteks vandaalide rünnakust operatiivselt teatada," pidas OÜ Rahumäe HS juhatuse esimees Merike Ränk matuste varjamist asjatuks.

Ehkki võsastuma lastud hauad võimaldavad igal kalmistul mitmesse paika juba praegu ülematmist, ei taha surnute omaksed pakutavate paikadega sageli nõustuda. "Kui räämas haual on tavaline väike plaadike, siis viiakse see purustamisele ja prügimäele. Muinsusväärtusega hauakivi või piirdeaeda aga minema viia ei tohi ja hauaplatsi uus hooldaja peab nendega nõustuma," möönis Ränk.

Ülematmist võimaldavatele haudadele lisanduvad Rahumäe ja Siselinna kalmistutel peatselt täiesti tühjad matmispaigad. Siselinna surnuaia uuendamiseks ja vastu Tisleri vangla seina 600 uue haua asukohad määrav projekt valmib eelduspäraselt juba sel suvel.

Flora ladude ja raudteemaa arvel suurenenud Rahumäe kalmistu uue ala eskiislahendus valmib augustis. Surnuaialaiendus võimaldab esimesed lahkunud kalmistutöötajate hinnangul matta juba saabuval talvel. Vähem menukal Liiva kalmistul on vaba ruumi varasemast ajast, samuti võimaldab laiendamist enamikule tavakodanikest matmiseks suletud Metsakalmistu.

Linna kommunaaljuhi sõnul moodustatakse tõenäoliselt järgmisel linnavalitsuse istungil kalmistuprobleemide vaagimiseks ja lahendamiseks ühiskomisjon, kus lisaks linnavaraametnikele, detailplaneerijatele ja omandireformiasjatundjatele saavad koha ka koguduste esindajad. "Mõnigi kogudus taotleb surnuaia kabelit endale ja on vaja paika panna, mis seal edasi toimub ja kes korraldab remondi," selgitas Valdmann.

Püha eeldab kaasalaulmise julgust

Jaanipäeva-aegu peetav surnuaiapüha märgib jõulude sarnaselt hingede kojuootamist. Algselt ei olnud ka jõuluõled müramiseks, vaid selleks, et käimine hingi ei häiriks. Jõulutoit taas jäeti lauale, et ka lahkunud sellest osa saaks.

Kadunute meenutamiseks peetav surnuaiapüha on eriti populaarne Lõuna-Eestis. Oma lapsepõlvest 1950. aastatel mäletan Rõuges ainult üht armetut vanainimest, keda ei saanud kalmistule kaasa võtta. Haual söömisel ja joomisel on õigeusu mõjutused, mida Tallinnas järgivad ainult venelased. Nähes Pärnamäel surnuaiapühal vähem inimesi, kui olen sellele kalmistule aasta jooksul matnud, võin kindlalt öelda, et Tallinna kalmistupüha on olematu.

Pühale tulemiseks pole vaja muud kui kaasalaulmisjulgust. Laululehe saab kohapealt, pasunad mängivad. Siiski - kes ainult surnuaiapühal hauda koristamas käib, teeb seda häbist teiste ees, mitte maetutest hoolimise pärast.

Toomas Paul, Jaani koguduse õpetaja

Surnuaiapüha

Metsakalmistu pühapäeval, 13. juunil kell 14, Peeteli kogudus

Pirita kalmistu pühapäeval, 13. juunil kell 16, Viimsi Püha Jaakobi kogudus

Siselinna kalmistu pühapäeval, 20. juunil kell 14, Kaarli kogudus

Rohuneeme kalmistu kolmapäeval, 23. juunil kell 11.30, Viimsi Püha Jaakobi kogudus

Rahumäe kalmistu neljapäeval, 24. juunil kell 12, Pühavaimu kogudus

Liiva kalmistu pühapäeval, 27. juunil kell 14, Jaani kogudus

Hiiu Rahu kalmistu pühapäeval, 27. juunil kell 16, Nõmme Rahu kogudus

allikas: Raepress