Heido Vitsuri idee annaks eurokõnelustel tagasilöögi
Reformierakondlasest keskkonnaminister Heiki Kranich lasi ametnikel koostada valitsusele memo “Põlevikivienergeetika, keskkonntasud ja Eesti keskkonnakaitse”. Minister ise läks nädalaks puhkusele.
Peatükk tuleb avada. “Kui otsustatakse vähendada keskkonnatasude laekumist, tuleb keskkonnapeatükk uuesti avada ja vaadata üle lähtuvalt uuest olukorrast või leida vahendeid riigieelarve muudest allikatest,” seisab keskkonnaministeeriumi meeldetuletuskirjas.
Välisministeeriumi asekantsleri Alar Streimanni sõnul looks Eesti mullu juunis suletud keskkonnapeatüki taasavamisega pretsedendi ja läbirääkimistel Euroopa Liiduga oleks üks teema jälle juures.
“Siiani pole kandidaatriikide valitsused oma läbirääkimiste raames antud kohustusi ümber vaadanud,” ütles välisministeeriumi asekantsler. “Hea välispoliitiline tava on, et endiste valitsuste võetud välispoliitilised kohustused ja lepingud kehtivad hoolimata valitsuste vahetusest.”
Narva Elektrijaamade saastetasude alandamise või peatamise idee välja käinud majandusministri nõunik, keskerakondlane Heido Vitsur lausus, et kui oleme lubanud, siis pole tõesti soliidne tagasi keerata. “Meil tuleb maksta ja tänada läbirääkijaid, et nad nii suurejoonelised olid,” lisas Vitsur. “Brüsselisse pole seepärast vaja minna.”
Eile oli valitsusel kavas majandusministeeriumist tulnud ideed arutada, kuid see lükati edasi.
“See mõte pole täiesti päevakorrast maas, aga hetkel on oma aktuaalsuse kaotanud,” ütles Vitsur. Tema sõnul selgus, et elektrihinna alandamisel mängisid olulisemat rolli hoopis pangad, kes kirjutavad ette laenuandmise tingimusi ning rohkem kui viis senti polnud seepärast võimalik hinnatõusu kahandada.
“Härra Vitsur realiseerib ennast ja tal on nägemus, et on teisi võimalusi, kuid me ei ole neid näinud,” ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov. Tema sõnul tegi keskkonnapeatüki läbirääkimistel järeleandmisi pigem Euroopa Liit, mitte Eesti.
Nõudmised ratsionaalsed. Ka Streimann nimetas keskkonnaalaseid läbirääkimisi edukaks. Tema sõnul oli Eesti üks esimesi kandidaatriike, kes keskkonna- peatüki sulgemisel ühtlasi palju pikki üleminekuperioode kokku leppis. “Nõudmised on siiski olnud ratsionaalsed, oluline on olnud nende sisu ehk kuidas lahendada Eesti ette kerkivaid probleeme meile kõige kasulikumalt,” rääkis Streimann.
“Peatükkide avamine ja sulgemine pole nagu raamatu avamine – et kähku lahti ja kiiresti kinni,” ütles Gromov.
Kui Eesti ei täida Euroopa Liitu kuuludes endale läbirääkimistel võetud kohustusi, võib asi jõuda Euroopa Liidu kohtusse Luksemburgis. “Sanktsioonideks on tavaliselt rahatrahvid,” ütles Gromov, lisades, et kohtusse väga kergesti ei minda.
Väljavõtteid keskkonnaministri memost
Läbirääkimistel Euroopa Liiduga on Eesti sulgenud keskkonnapeatüki. Keskkonnadirektiivide täitmine nõuab suuri investeeringuid. 15 kõige kulukama direktiivi nõuete täitmiseks vajatakse üle 22 miljardi krooni järgmise 10-12 aasta jooksul. Sellest ligemale 13 miljardit krooni kulub avaliku sektori keskkonnakaitse infrastruktuuri väljaarendamiseks. See raha saab tulla riigieelarvest, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete omavahenditest, välisabist ja välislaenudest. Kui kõigi direktiividega oleks aega aastani 2013, peaks aastas investeerima umbes 1,3 miljardit krooni.
2001. aastal laekus keskkonnakaitse infrastruktuuriga otseselt seotud valdkondadest kokku 200 miljonit krooni, sellest 132 miljonit krooni AS-ist Narva Elektrijaamad. Summa võib tunduda küll suur, kuid arvestades saaste- ja looduskasutuse ulatust ning võrreldes mööndusi tasumäärades, mitte ülekohtune.
Elektri hinnas moodustavad keskkonnatasud praegu 1,82 senti/kWh. Kuna ettevõttel jätkub saastetasu soodustus 2002. aastal, siis jääb saastetasu summa eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.
