Minister Kranichi sõnul kaasnevad metsapõletamisega liiga suured ohud. “Kuna Lahemaal on ümberringi okasmets, on mitme hektari põlema panekul tule kontrolli alt väljumine liigagi tõenäoline,” ütles Kranich. Tema sõnul ei ole mõistlik rakendada ekstreemseid võtteid metsade looduslikkuse taastamiseks, kuigi Soomes on sellised võtted kasutusel.

Eesti ja Soome keskkonnaministeerium käivitasid koostööprojekti metsalooduse mitmekesisuse taastamiseks, mille käigus kogutav teave kasutatakse edaspidi kaitsealade kaitse korraldamisel.

Metsade looduslikkust püütakse keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõuniku Tiit Sillaotsa sõnul suurendada meetoditega, mis looduse oma dünaamikat matkides annab metsale sealt kadunud loodusmetsale omase väljanägemise.

Metsapõlengute osatähtsus on Sillaotsa sõnul Soomes üldtunnustatud tõsiasi. “Eestis piirdub analoogiline arusaam põhiliselt nõmme- ja palumetsade arenguga. Palumetsade nimigi viitab ajaloolisele seosele põlenud metsaga,” ütles Sillaots.

Projekti katsealadeks on Karula ja Lahemaa rahvuspark, selle elluviimise eest vastutab Metsähallitus Consulting Oy ning vastavate kaitsealade administratsioonid ja Eesti keskkonnaministeerium. Projekti juhiks on Eesti poolt Lahemaa rahvuspargi asedirektor Teet Koitjärv.