Hektari eest paarsada krooni kahjutasu

Võrumaa talumees ei pea õigeks kõigile põlduritele toetust maksta

Ilmastikukahjude hüvituseks põllumeestele lubatud 227 miljonist kroonist jätkub igale maamehele hektari eest toetuseks keskmiselt 200–300 krooni. “227 miljonit krooni on moraalne toetus, mitte materiaalne,” tõdes poliitik ja Võrumaa talupidaja Jaak-Hans Kuks. “Kui see kõigi põllupidajate vahel jaotada, saaks igaüks keskmiselt 200 krooni hektarist.”

Paarihektarilise põlluga maamees saaks ligi 400 krooni. “Sellest jätkub korra poes käia ja üheks peatäieks,” arvutas Kuks. Ta ei olnud veendunud, kas ilma korraliku toetussüsteemita on üldse õige toetusi maksta. Samas leidis ta, et iga mehe kahjude väga täpne arvutamine läheks kallimaks, kui osale nn peatäie-raha maksta.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuhi, Kooli-Nurme talu peremehe Rainis Ruusamäe hinnangul võib ilmastikukahju toetus kujuneda raha raiskamiseks. “Nüüd, enne valimisi visatakse maamehele mõni tuhat krooni hammaste vahele ja öeldakse, et hääletage meie poolt,” oli Ruusamäe kriitiline.

Taluperemees ei pea õigeks kõigile toetust maksta. “Toetuse jagamine peaks käima kohalike omavalitsuste ja taluliitude kaasaabil – seal teatakse, kui suur kadu kellelgi tegelikult oli,” arutles ta.

Kooli-Nurme talu teraviljasaak oli tänavu keskmisest poole väiksem. “Rahakotis on auk sees, aga ei juhtu midagi, kui toetust ei saa,” lausus Ruusamäe. “Oleme oma talus riski hajutanud, tegeldes mitmel alal.”

“Ei juhtuks midagi, kui me riigilt toetust ei saaks,” tõdes ka Harjumaa Saunja-Sassi talu peremees Aleksander Malm. “Saagid on küll tavalisega võrreldes oluliselt kehvemad, kuid punnitaksime ka ilma toetuseta edasi. Kui aga mõnikümmend tuhat krooni antaks, oleks muidugi hea ja saaks rahulikult laenu tagasi maksta,” rääkis Malm, kes on teraviljatoetusena saanud sel aastal riigilt 30 000 krooni.

“Kevadel olid kõik rõõmsad, kui otsetoetusi maksma hakati, kuid selgus, et selle oleks võinud otse tööstustele anda – sinna see piimahindade alandamise pärast läks,” rääkis Kuks.

“Oleks piimaraha jäänud möödunud aasta tasandile, siis oleks need, kes ka loomi peavad, ilmakahjud üle elanud,” rääkis Kuks. “Lubatud toetus toob kergenduse, eriti nüüd, kui piimaraha maksmine kolmeks kuuks külmutati,” selgitas ta ja tõdes, et nii läheb ilmastikukahju toetus kaudselt ikka tööstustele.