„Usun, et plaanil on jumet. Ühelt poolt on Eestis ainsana pea terves Euroopas oskusteave suurte piimafarmide majandamisest ning teisalt on Venemaa loodeosas piima ja piimasaaduste tõsine defitsiit, nii et nõudlust on seal tohutult,” selgitab Helenius seda, mis peaks investoreid tema ettevõtmises huvitama. Laienemise eesmärk on kasvatada Dobrutšis Pihkva oblastis asuv praegu pisut alla 700 lehmaga farm 1910 lehmani. Kõik lehmad on Venemaale viidud Eestist. Enne kui Trigon Dairy Farming teeb aktsiate esmase emissiooni (IPO) – kavakohaselt järgmise aasta alguses ja eeldatava mahuga 50–100 miljonit eurot –, paneb ettevõte oma Venemaa tegevusse veel 30–50 miljonit eurot. Selleks kaasatakse raha Eesti ja lääne investoritelt ning pankadelt. „Laenuraha kaasame näiteks Venemaalt, kus ollakse meie tegevusest sedavõrd huvitatud, et valitsuse poolt tagatud laenu on võimalik sisuliselt saada „tasuta” ehk intressimääraga suurusjärgus viis protsenti,” tutvustab Helenius lähikuude plaane.

Lepik: plaanil on jumet

Miks tahab Trigon tulla just Tallinna börsile, mitte aga minna näiteks lääne investorite silmis mõ­nevõrra atraktiivsemasse Stock­holmi? „Jah, Stockholmi minekut on meile nõustajad ka soovitanud, ent me soovime ikkagi jääda Eesti ettevõtteks Eesti juhtimisega,” usub Helenius börsiplaani edusse ka pisikeses Eestis.

Ka finantsanalüütik Kristjan Lepik on Heleniusega ühel nõul. „Tallinna börsil huvitavaid eksportivaid firmasid väga pole ning Trigoni tulek kindlasti börsi rikastaks. Ja põllumajandus on praegu igal pool maailmas väga populaarne,” hindab ta. Lepiku sõnul on praegu veel keeruline kommenteerida Trigon Dairy Farmingu võimalikku atraktiivsust investorite jaoks, sest see eeldaks detailsemaid arve. „Kuid üldiselt on neil see plaan jumekas küll. Ja mõte firma Eestis noteerida – Eesti maine on viimasel ajal Kreeka ja muude sarnaste juhtumite raames maailmas tublisti paranenud ning ehk õnnestub seda nüüd positiivselt ära kasutada,” märgib ta.

Vastuseks skeptikutele, kes ehk ei kujuta ette väikesest Eestist pärit firma maailmavallutusplaane Venemaal, toob Helenius paralleeli põhjanaabrite juurest. Nokia, kes ei ela praegu läbi just oma parimat aega, suutis kohaliku tähtsusega ettevõttest kasvada maailmanimega kaubamärgiks. Miks siis ei võiks suurte piimafarmide edukast majandamisest – mille eest Helenius muigvelsui tänab Eesti põllumajanduse omal ajal „hävitanud” Mart Laari – saadagi meie kaua­­otsi­tud oma Nokia, viskab investeerimispankur õhku ambitsioonika plaani.

Kaugema tuleviku koh­ta poetab Helenius ka mõningaid arve: silmapiiril on tootmine 10 000 või enamagi lehmaga, nagu teeb saudide megakontsern Almarai oma 60 000-pealise karjaga. Millalgi ehk jõutakse ka oma piimatööstuse rajamise või ostuni.