"Peale Nõukogude Liidu lagunemist sai Venemaa endale erilise seisundi, Venemaale anti aega, ei tahetud tagant kiirustada," sõnas täna Strasbourgis eurosaadikutega Euroopa Liidu ühtse Venemaa poliitika võimalikkuse üle arutlenud Mart Helme.

"Täna tuleb aga tõdeda, et see poliitika on vananenud. Venemaa tahab saavutada üha rohkem mõjuvõimu endistes Nõukogude Liidu riikides ning ka Euroopa Liidus. Sealjuures tahab Venemaa omada dikteerivat positisiooni. Euroopa Liit ei saa seda aktsepteerida," lisas Helme.

Endine suursaadik Venemaal rõhutas, et Euroopa Liidu ühist välispoliitikat ei saa olla niikaua kuni ei ole ühist Venemaa poliitikat.

"Euroopa Liit peab aru saama, et suhted Venemaaga põhinevad mitte üksnes pragmaatilistel, vaid ka moraalsetel ja eetilistel väärtustel," kinnitas Helme.

Helme sõnul ei ole Venemaa mingi erand ning Euroopa Liit peab sellest aru saama. "Inimõigused ja inimkannatused on midagi, mida ei saa võtta erandina," lisas Helme.

Helme märkis, et ühise Vene-poliitika ajamise eelduseks on ka liikmesriikide vaheline usaldus, mille saavutamisel Vene küsimus on kriitilise tähtsusega.