Esimene elektri- ja küttejaam peaks tööle hakkama 2012. aasta jaanuaris-veebruaris Valgamaal Helme vallas asuvas Patkülas. Äriplaani kohaselt peaks järgmised kaks jaama rajatama seejärel Lätti Launkalnesse ja Incukalnsi. Jaamadest neljas peaks püstitatama Järvamaale Imaverre ja viies Leetu Alytusse.

„Meie rajatava jaama elektriline võimsus on olenevalt asukohast 5–8 MW ja soojuslik võimsus 12–20 MW, planeeritud kasutegur on üle 75%,” tutvustas Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen oma plaane hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile saadetud kirjas.

Ettevõte kavatseb kasutada jaama kütuseks põhiliselt metsa ülestöötamisel tekkivaid jääke nagu oksad, hakkpuit jne. Peamiselt on Graanul Investil elektri- ja küttejaamu vaja puitgraanulite ehk pelletite tootmiseks vajamineva soojusenergia saamiseks. Kuna aga niimoodi toodetaks ka elektrienergiat ja kehtiva regulatsiooni kohaselt toetab riik seda taastuvenergia dotatsiooniga, oleks elektri müümine ka rahaliselt otstarbekas.

Hiljuti valmis aga konkurentsiametis taastuvenergia toetuste analüüs, milles leiti, et riik kuldab taastuvenergia tootjad dotatsioonidega üle ja toetusi peaks vähendama. Graanul Investi juhatuse esimees kurtiski nüüd minister Partsile, et kuna ettevõte on Helmesse rajatava elektri- ja küttejaama rajamiseks juba kulutusi teinud ning saanud projektile raha ka välismaalt, tekitab riigi võimalik toetuste vähendamine ebakindlust.

Äriplaan läheb sassi

Raha on kulutatud detailplaneeringu koostamiseks ja jaama projekteerimiseks ning ettevõte on jõudnud tasuda Eesti elektripõhivõrku haldavale Eleringile ka liitumislepingust tuleneva esimese osamakse. Pealegi on Helme jaama puhul tehtud finantseerimiskokkulepped, väl­ja valitud jaama tehnoloogia ja sõlmitud tarneleping. Elektrijaama koguinvesteering on suurusjärgus 20 miljonit eurot ehk 311 miljoni krooni ringis. Nüüd on aga ettevõttel tekkinud kartus, et riik võib tõesti eelolevatel aastatel taastuvenergiast elektrit tootjatele makstavaid toetusi vähendada, mis tähendaks, et jaamade rajamine poleks rahaliselt mõttekas.

„Koostootmisele määratud toetused ei ole ülemäära kõrged, toetuste muutmise arutamisel ei saa lähtuda konkurentsiameti poolt koostatud uuringust, kuna see on ebapädev, kindlasti tuleb vaadelda pikemat perioodi ning samuti tuleks uurida, kuidas on toetused reguleeritud meie lähiturgudel,” nentis Kirjanen.

Kirjanen viitas oma argumentatsioonis sellele, et taastuvenergia tootmine ei ole praegu ilma toetuseta konkurentsivõimeline. Ilmekas näide on tema sõnul Narva Elektrijaamad, kus põlevkivist toodetav elekter on kasumlik, kuid puidust toodetav elekter vajab toetust.

Helme vald ootab suurt rahapaigutust

•• Helme vallavalitsuse liikme ning valla ehitus- ja majandusnõuniku Lembit Mäesalu sõnul on ääretult tervitatav, et üks ettevõte on valmis tegema Eesti mõistes ääremaale niivõrd suure investeeringu.

•• Mäesalu andmeil ei ole kohalikel elanikel elektri- ja küttejaama rajamisest otsest kasu, sest odavamat toasooja ega elektrit nad sealt ei saaks. „Elektrit ei saa nad müüa otse jaotusvõrku, vaid peavad selle müüma Eleringile,” täpsustas Mäesalu.

•• Samuti pole praegu Patkülast veetud soojatorusid ei Helmesse ega naabruses asuvasse Tõrva linna. Mäesalu andmeil on elektri- ja küttejaama võimsust planeerides lähtutud just ettevõtte enda soojatarbimisest.

•• Päris seda ei saavat Mäesalu sõnul siiski väita, et kohalikud inimesed investeeringust üldse kasu ei saa.

•• „Graanul Invest on meil tubli tööandja. Kusagil 30 inimese kandis peaks nende käest praegu Helme vallas tööd saama,” tõdes Mäesalu.