Henno Sillaste võtab vastutuse Tallinna ees


Eesti Päevaleht andis 27. mail ülevaate Kawe Plaza büroohoone ehitusest, tuues ära ka mõned kommentaarid hoone arhitektilt Henno Sillastelt.

Tema isik ja looming väärib aga ilmselt tutvustamist, eriti seetõttu, et möödunud aasta lõpus ilmunud "Eesti kunstnike ja arhitektide biograafiline leksikon" ei sisalda teavet väliseesti arhitektide kohta.

Henno Sillaste on sündinud 1936. aastal Tallinnas ohvitseri perekonnas. Tema isa hukati vene okupatsioonivõimude poolt, emal koos kahe pojaga õnnestus 1944. aastal pageda Saksamaale. Alates 1949. aastast elab Henno Sillaste Kanadas, kus ta õppis arhitektuuri Toronto ülikooli arhitektuuriteaduskonnas, lõpetades selle 1960. aastal cum laude ja bakalaurusekraadiga. Allakriipsutamist väärib, et arhitektuuri õpetusele Toronto ülikoolis on märgatava tõuke andnud eestlased Mihkel Bach, kelle õpetajakarjäär jäi küll lühikeseks, ning kolmkümmend kolm aastat õppejõuna-professorina töötanud Ants Elken. Seda arvestades pole üllatav, et Henno Sillaste suundus õpingute lõpetamise järel aastaks Soome ja seejärel asus tööle endast viisteist aastat vanema kaasmaalase Mihkel Bachi ja Ants Elkeni õpilase Elmar Tampõllu arhitektuurifirmasse. 1974. aastal asutas Henno Sillaste oma büroo.

Otstarve ja linnapildi ühtsus

Henno Sillaste on töötanud arhitektina sedavõrd kaua ja tema projektide järgi on ehitatud niivõrd palju, et ta loomingust on raske lühiülevaadet anda. Enamik tema projekteeritud ehitisi on püstitatud Torontos, Nova Scotia provintsi halduskeskuses Halifaxis ja Sault Ste Marie linnas Põhja-Ontarios. Mõned tema kavandatud hooned on ehitatud ka USA-s Floridas. Põhiliselt on Henno Sillaste projekteerinud büroohooneid ja korterelamuid ning teinud suuremaid saneerimisprojekte. See loetelu sisaldab peamise, kuid pole ammendav - näiteks Halifaxi on arhitekt projekteerinud ka kolm hotelli ning oma loomingulise tee algetapil osales ta Halifaxi St. Mary ülikooli õppehoonete ja üliõpilaselamute kompleksi kavandamises.

Rida ehitisi Henno Sillaste loomingust on püstitatud linnapildis olulistesse kohtadesse, mis on heatasemelist arhitektuurilist lahendust väärikalt esile tõstnud. Kindlasti on sellisteks Woodsworth Co-Op kompleks ja arhitekti senise loomingu vist kõrgeim, 18-korruseline hoone, milles on nii bürood kui ka luksuskorterid Torontos. Kortermajadest on paljuütlevama nimetusega Suomi-Eesti Maja Sault Ste. Marie linnas, saneeritud hoonetest on tuntumad suure ajaloolise väärtusega ehitusmälestised The Colonnade ja Dominion Brewery Torontos.

Henno Sillaste loojapalet iseloomustab üsna sirgjooneline lähtumine hoone funktsioonist (näiteks tema korterite plaanilahendused on olnud eeskujuks teistele Kanada arhitektidele) ja pieteeditundeline suhtumine ümbritsevasse ahitektuuri. Varemloodu austamise ja ehitusliku üldpildi harmoonilisuse nimel on ta valmis talitsema isiklikke kunstiambitsioone. Ta loob hästi kasutatavaid hooneid, mida väliselt iseloomustab suurte masside lihtne, kuid ilmekas liigendus ning vormikõne teatud jõulisus, rustikaalsus.

Arhitekt vastutab ajaloo ees

Tasemel arhitekt ei saa olla lihtsalt joonetõmbaja, ta peab olema mõtleja. Henno Sillaste on aga ka oma mõtete kirjapaneja. Näiteks on ta kirjutanud: "Maalikunstnik vastutab enese ja igaviku ees. Arhitekt vastutab enese, tellija, kolleegide, tarbija, vaatleja, kriitiku, ajaloo, seaduse, määruste, laenuandja, pesitsevate pääsukeste, postkaardimaalija, naabrinaise, tulevaste põlvede ja vanaema kapsaaia helgema tuleviku ees. Jääb arusaamatuks, miks keegi tahab arhitekt olla." Vastuse põhiküsimusele on Henno Sillaste andnud kogu oma kutsetööga - arhitekt on ta tahtnud olla ilmselt seepärast, et pakkuda oma loominguga inimmõõtmelist, hästi funktsioneerivat ja püsivat arhitektuurilist keskkonda.

Mis aga vastutusse ja kriitikasse puutub, siis siin on staazhikas arhitekt nüüd täiesti uues olukorras. Projekteerides Kawe Plaza büroohoone kesklinna südamesse, Pärnu maantee ja Tatari tänava kokkujooksukohta, puutub ta esmakordselt kokku sünnimaa nõudlike, et mitte öelda norivate hoiakutega arhitektuuri üldse ja kesklinna uusehitustesse eriti.

Loe veel

Usutavasti Henno Sillate anne ja kogemused panevad ennast maksma ka tema jaoks uudses olukorras, seda enam, et ta on hästi teadlik võimalikest ohtudest, sõnastades seda järgmiselt: "Arstide eksitused maetakse mulla alla, arhitektide eksitused aga reostavad nii ainelist kui vaimuilma kuni lammutamiseni." Seni pole Henno Sillaste loomingus eksitusi, loodetavasti neid ei tulegi.

JüRI HAIN

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare