"Ma ei kõnele üksnes ebapädevusest rahvastikuministri büroos," kirjutab Herkel.

"Seal kas ei teata, mis kanal on PBK või siis valitseb naivistlik arusaam, et makstes raha on võimalik tellida muusika – kasvõi Putini propagandatalituselt. Olgu selgituseks öeldud, et mul pole suuri pretensioone PBK Eesti kohta käivate uudiste siinsetele tegijatele nagu Mihhail Vladislavlev jt. Nemad teevad „keskusest” etteantud teemadel üsna korrektsed intervjuud, negatiivsed rakursid lisatakse selle materjali esitamisele Riias."

Herkeli hinnangul võiks Vladislavlev katsetada, kas „keskus” vestlussaadetesse sekkub või kuidas ta seda teeb, aga selle eksperimendiga ei tohi siduda Eesti riigi raha."

Kas antud tellimus tulnuks anda Rahvusringhäälingule ehk ETV-le, küsib Herkel ja vastab ise: "Mu vastus on eitav ka sellele küsimusele, sest pole üldse Rahvastikuministri büroo asi korraldada selliseid konkursse ja jagada sellist raha. See raha tuleb riigieelarves kokku hoida või lisada Rahvusringhäälingu eelarvele otse, et ta saaks täita oma seadusega sätestatud ülesandeid."

Herkel kirjutab, et tema veendumuse järgi ei peaks niisuguseid saateid olema ei avalik-õiguslikus ega erameedias. PBK ja rahvastikuministri juhtum on eriline sellepärast, et esmakordselt tahetakse tellimus esitada väliskanalile, millel pealegi on kindel roll Eesti-vastases infosõjas.

"Vigu tuleb ikka ette, sealhulgas päris halbu," nendib poliitik. "Minister Palo libastus suvel, kui Kanal 2 Kanada-sõidule kaasa võttis. Ilmselt ei saanud ta siis isegi aru, mis valesti on – valitsemisala õieti pole, aga eelarves on raha, mida meediale kulutada. ETV omakorda libastus laulusaatega, mida rahastasid omavalitsused ja kus vallajuhid taktitu sagedusega ekraanile ilmusid. Need näited võivad olla väikesed rumalused, millel pole suurt seost meie rahvusliku julgeolekuga. Aga PBK puhul see küsimus tekib."