„Selle komitees üsna napi heakskiidu saanud ettepaneku sisu on, et nii Venemaa kui Georgia hääleõigus vaidlustatakse jaanuaris, kui nad ei täida rahuplaani, ei taga rahuvalvajate ligipääsu konfliktipiirkondadesse ning ei tee koostööd rahvusvahelise uurimise läbiviijatega, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtuga,” ütles Andres Herkel.
Venemaal on tema sõnul sellele lisaks veel üks tingimus – tuleb tagasi kutsuda Lõuna-Osseetia ja Abhaasia de facto režiimidele antud tunnustused.
„Selle peale kinnitabki Kossatšov, et seda nad kindlasti ei tee.”

Kas ähvardus ja Vene delegatsioonile lojaalsete häälte saalitoomine mõju avaldab, selgub Herkeli sõnul õhtupoolikul.

„Oma tänases kõnes rõhutasingi peamiselt, et dokumendi tõhusus sõltub eeskätt sellest, kas Christos Pourgouridese (Küpros) õiguskomitee nimel tehtud ettepanekud lähevad läbi. Tuleb tunnistada, et ettepanek 45 polegi võibolla väga tugev, aga ta on väga tark, sest tal on eeldusi läbi minna.”

„Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Nõukogu, vastutavad muuhulgas selle eest, et ei suudetud Venemaa pikaajalistele provokatsioonidele ennetavalt reageerida. Inimõiguste osas kannavad vastutust nii Vene kui Georgia pool, aga raportis sisalduv „etnilise puhastuse” mõiste puudutab üksnes Venemaa mahitatud tegusid Georgia külade vastu. Rahvusvahelise õiguse osas lasub vastutus täielikult Venemaal, kes viis läbi sõjalise agressiooni iseseisva riigi vastu,” ütles Herkel.