„See on võimalus näidata, et Eestis on kõrge teeninduskultuur ja vaba ühiskond, et juttudel fašismist ja russofoobiast pole mingit alust. Pigem on see Venemaa ametliku propaganda probleem. (Ma muidugi eeldan ja loodan, et külalised on hea tahte inimesed ja našistid tõesti boikoteerivad meid, nagu nad on lubanud),“ kirjutas Herkel oma ajaveebis.

„Neil päevil kirjutas mu ammune lemmik Lev Rubinštein portaalis Grani.ru artikli nimetusest „Rossija”. Rubinštein ütleb, et vanasti oli „nõukogude-vastasus” selgelt läbinähtav silt. Sõna „vene” ametlikult eriti ei kasutatud, sellel oli peaaegu dissidentlik hõng,“ jätkas ta.

„Kui üheksakümnendate algul hakati rääkima „venest” ja Venemaast, siis tähendas see vabakssaamist. Nüüd aga on uus võim usurpeerinud sõna „vene”. „Vene-vastane” ja „russofoobia” on muutunud samasugusteks vulgaarseteks „klitškadeks”, nagu kunagi oli „nõukogude-vastane”,“ kirjutas Herkel.

„Selge see, et Eesti omariiklus on nõukogude-vastane nähtus ja sellisena paljudele haritud venelastele isegi ligitõmbav ja huvitav. Nüüd, kui Kremli teadliku propagandatööga on Stalini aktiivse rehabiliteerimise kõrval asendatud „nõukogude-vastasus” peamiselt „vene-vastasuse” ja „russofoobiaga”, tekib pisut enam semantilist segadust. Õnneks pole seda nii palju, et vene turistid Tallinna tulemata jätavad,“ lisas ta.

Herkeli hinnangul oli lõppeval aastal Kremli semantiliste manipulatsioonide kõige narrim ohver Eestis ekspeaminister Tiit Vähi.

„Just tema tõstatas nn. russofoobia probleemi Eesti poliitikas suutmata kriitiliselt eristada enda poliittehnoloogiliselt suunatud sõnakasutust ja läänelikust väärtusparadigmast lähtuvat kriitikat, mis puudutab inimõiguste rikkumist ja demokraatia ilmset taandarengut Venemaal,“ lisas ta.

„Uue aasta puhul pelgan kõige enam, et majandussurutis taassünnitab Eestis mõningase nõukogude-aja nostalgia. Aga see ei vii kedagi edasi,“ jätkas Herkel.

Herkeli sõnul tuleb aru saada sellestki, et naftahinna langus sunnib ka Venemaa juhtkonna (mis nii otse on suunatud Nõukogude Liidu õigusjärglusele) paljutki ümber hindama.

„Kui Läänes räägivad vasakpoolsed kapitalismi uuest kriisist, siis Idas ilmneb vastupidine – Putini võimuvertikaalile rajatud käsumajandus pole varsti enam jätkusuutlik,“ lisas ta.

„Vene turist, kes Kremli käsulaudu eirates puhkab „nõukogude-vastases” (ja ärgem vähemalt meie öelgem, et „russofoobses”) Tallinnas, saab sellest arvatavasti aru. See on mõistagi positiivne,“ arvas Herkel.