Herman Simm: jään kandma Eesti riigi reeturi tiitlit surmani

 (130)

Herman Simm otsustas pärast riigireetmises süüdimõistmist anda esimese intervjuu Eesti Päevalehele ja palub, et tema omaksed rahule jäetaks.

Pi­da­sin Her­man Sim­mi­ga in­terv­juu saa­mi­seks te­ma ad­vo­kaa­di kau­du lä­birää­ki­mi­si ala­tes 21. jaa­nua­rist. Va­he­peal oli loo­tus saa­da Sim­mi lühi­kom­men­taar, kuid seejä­rel lep­pi­si­me kok­ku, et in­terv­juu Sim­mi vas­tus­te­ga – nii pal­ju, kui ta neid vas­ta­valt rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le aval­da­da to­hib – il­mub pä­rast koh­tuot­su­se jõus­tu­mist. Va­he­peal­se aja jook­sul edas­ta­sin ad­vo­kaat Owe Lad­va kau­du mit­meid li­saküsi­mu­si, sest juur­de tu­li pal­ju olu­list ja vas­tu­seid vää­ri­vat in­for­mat­sioo­ni. Simm vas­tas küsi­mus­te­le kir­ja­li­kult.

Toon lu­ge­ja­ni küsi­mu­sed ja vas­tu­sed sel­li­se­na, na­gu need eri aja­pe­rioo­di­del said esi­ta­tud. Ka need, mil­le­le Simm vas­ta­ta ei saa. Täp­sus­ta­vaid küsi­mu­si pä­rast lõpli­ke vas­tus­te kät­te­saa­mist pol­nud võima­lik enam esi­ta­da.

Ees­ti Päe­va­le­he and­meil taot­le­vad Sim­milt in­terv­juud kümme­kond aja­kir­ja­nik­ku Ees­tist ja vä­lis­maalt. Her­man Simm va­lis väl­ja Ees­ti Päe­va­le­he.

•• Herman Simm, kuna teie isik ja teie võimalik tegu hakkavad avalikkuse ees spekulatsioonide tulva uppuma, siis palun selgitage avalikkusele lühidalt ja selgelt, mis tegelikult toimus, kes te olete ja mida te olete sooritanud. 

Samal teemal:

Ena­mik infost on kaits­tud rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­ga (RSS). Ma ei saa mi­da­gi sel­gi­ta­da.

•• Kapo ja  prokuratuuri pressikonverentsil käidi välja mitmeid põhjusi, mis võisid olla teie riigireetmise motiivideks. Nimetati Vene poolt lubatud auastet, kibestumust, et teid eemaldati 1995. aastal politseiameti peadirektori kohalt, aldist koostöötegijat, tunnustamisvajadust, teadmist, et osalete mingisuguses protsessis ja teist sõltub midagi. Kuidas te kõike seda kommenteerite?

Kõik see on spe­ku­lat­sioo­ni­de su­pern­äi­de. Ma ei suut­nud ta­ga­da oma lä­he­das­te jul­geo­le­kut. Tea­ti kõike ja täp­selt. Kui mu üle mee­dias jä­li­tus­maa­niast jne il­gu­ti, siis te­ge­lik­ku olu­kor­da ei süüvi­nud kee­gi. Mul ei ol­nud luu­lu­sid, see oli reaal­sus. Tea­ti roh­kem, kui oli va­ja. Siis, kui ma se­da vä­ga va­ja­sin, ei kaits­nud mind kee­gi, ai­nult pil­ga­ti. See oli siis Ees­ti te­ge­lik olu­kord. Inim­hing mak­sis paar­sa­da USA dol­la­rit ja tun­nis­ta­ja­kait­sest pol­nud kuul­dud­ki. Ta­hak­sin nä­ha ütle­ja­te nä­gu­sid, kui näi­teks nen­de laps et­te võetak­se!

•• Milline on teie enda tõeline ja sisuline motiiv?

Vt eel­mist vas­tust.

•• Kas oskaksite reaalselt raamistada ajaperioodi, kui toimus teie esimene ja viimane riigireetmise akt?

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Kas alustasite tegutsemist vabatahtlikult või oli selles otsest või kaudset sundi?

Vt teist vas­tust. En­da pä­rast ma ei kart­nud.

•• Kui teiega esimest korda kontakti otsiti, siis kas otsija oli Vene Föderatsiooni välisluureteenistuse ülesandel tegutsev Valeri Zentsov, nagu kapo seda väitis, või otsisite ise kontakti?

Mul­le oli neid va­ja na­gu jä­ne­se­le stopp­tuld. Ma ei tead­nud ku­ni uu­ri­mi­se­ni Zent­so­vi ni­me­gi. 

•• Kuidas kontaktiotsimine käis? Kuidas see kõik juhtus – kui saate, palun kirjeldage!

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Pressikonverentsil mainiti, et tegite Venemaaga (KGB-ga) koostööd juba 1980-ndatel. Ütlesite oma advokaadi kaudu mulle juba poolteist kuud tagasi, et te ei ole kunagi olnud KGB agent. Kas see vastab tõele?

Ma and­sin all­kir­ja sa­la­dus­te hoid­mi­se koh­ta, see ei ole agen­ditöö. (Simm peab sil­mas KGB-le an­tud all­kir­ja – toim) Ma ei ole ku­na­gi te­ge­le­nud meel­sus­kont­rol­li­ga. Olid teh­ni­li­sed üle­san­ded, paar kor­da, mi­da täit­sin mii­lit­satöö­ta­ja­na. Usun, et kes sel ajal puu­tus kok­ku sa­la­dus­te­ga, and­sid kõik all­kir­ja sel­le koh­ta, et nad ei ava­li­kus­ta oma tea­vet. Kui sel­lest te­hak­se jä­rel­dus, et va­na KGB-la­ne, siis soo­vi­tan sel­lis­tel oma va­ne­ma­telt täp­se­malt küsi­da. Usun, et pal­jud meie juh­ti­vad töö­ta­jad on sel­le­ga kok­ku puu­tu­nud.

•• Kapo peadirektor Raivo Aeg nimetas, et olite KGB usaldus-isik. Kas sel on vahet? Milline vahe?

Loe veel

Vä­ga suur va­he. Ka mind üri­ta­ti TPI-s vär­va­ta, aga see ei õnnes­tu­nud – mii­lit­satöö­ta­jaid ei toh­ti­nud ku­ni 1983. aas­ta­ni üld­se vär­va­ta. Ja ka siis se­da mit­te. Kui­das te ku­ju­tak­si­te se­da et­te? Olin sel ajal ik­ka­gi 8000-li­se struk­tuu­ri ase­juht pol­kov­ni­ku auast­mes. Vär­va­ti ma­da­la­mal ta­se­mel.

•• Kuidas toimus infovahetus teie tegevuse juhtijate Valeri Zentsovi ja teie järgmiseks kontaktisikuks saanud Antonio de Jesus Amurett Grafi valeidentiteeti kasutanud Sergei Jakovleviga?

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Mida teilt küsiti? Mida tegema pidite? 

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Kas teilt küsiti ka reaalselt teiste Eesti kodanike isikuandmeid ja kas te edastasite neid?

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Kas teil paluti saata isikuandmeid, et Vene pool saaks välja valida uue agendi?

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Miks te kõike seda ikkagi tegite? Kas põhjus oli rahas või olite hoopis Eesti riigis pettunud, et teid polnud piisavalt väärtustatud?

Olin pii­sa­valt väär­tus­ta­tud. Ra­ha ei ol­nud stii­mu­liks. Vt teist vas­tust.

•• Kas olete töötanud korraga rohkem kui ühele eriteenistusele, sh mõnele Eesti eriteenistusele?

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Kas keegi peale teie ja teie sidemehe teadis, millega te tegelete? Kas keegi Eestis teadis?

Loo­mu­li­kult mit­te kee­gi ei tead­nud. Tead­sid kolm-ne­li ini­mest ja mit­te Ees­tis.

•• Kas te tegutsesite ainult Venemaa huvides või ka mõne teise välisriigi huvides?

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Riigiprokuratuuri edastatud teates on kirjas, et kogusite ja edastasite andmeid alates 1995. aasta suvest kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 19.09. 2008. Aga viimastel aastatel te enam ei töötanud ju kaitseministeeriumis. Seega – kas keegi kaitseministeeriumist või mujalt riigiasutustest edastas teile dokumente ja teavet, mida te omakorda edasi andsite?

Pä­rast 2008. aas­ta ke­va­det mul ei ol­nud enam tea­vet – kait­se­mi­nis­tee­riu­mist mul­le mi­da­gi ei an­tud ja ma ka ei küsi­nud. Soov oli lõpe­ta­da ko­gu see ja­ma.

(Aja­va­he­mi­kul 20.11.2006– 31.03.2008 oli Simm kait­se­mi­nis­tee­riu­mi nõunik, en­ne se­da kait­se­mi­nis­tee­riu­mi jul­geo­le­kuo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja – toim.)

•• Mis ajani te siis tegutsesite?

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Kas vastab tõele, et olite ka pärast kaitseministeeriumiga töösuhte lõpetamist sealses meililistis ja saite seega infot?

Si­se­lis­tist võeti mind ma­ha pä­rast töölt lah­ku­mist.

•• Kui ootamatu oli vahistamine teile ja teie abikaasale? Mida te hinges tundsite?

Üldi­selt tead­sin sel­le pa­ra­ta­ma­tust, ei tead­nud täp­set ae­ga. Oo­ta­sin na­tu­ke hi­li­se­mat.

•• Kas teie abikaasa vastutusest vabastamine oli teie initsiatiiv?

Kok­ku­lep­pe üksi­kas­ju ei saa ava­li­kus­ta­da.

•• Olid kahtlustused Heete suhtes ülekohtused? Siingi väitis juhtivprokurör, et Heete Simm andis alul vastuolulisi ütlusi.

Hee­te ei saa­nud al­gu­ses üld­se mil­lest­ki aru, tal­le pan­di pea­le utoo­pi­li­si süüdis­tu­si. Pro­kurör liht­salt ei tead­nud luu­re eripä­ra.

•• Kas te tundsite, et ajal, mil te müüsite infot Venemaale, jälgisid teid ka Eesti eriteenistused? Kas Eesti eriteenistused teadsid ja kui, siis kui kaua teie võimalikust koostööst mõne muu (isegi sõbraliku) riigi eriteenistustega (nt Soome, Saksa jne)?

Olin Ees­ti tee­nis­tus­te vaa­teväl­jas ko­gu aeg. Mul oli kon­tak­te um­bes 30–40 rii­gi eri­tee­nis­tus­te­ga, see oli tö­öa­la­selt nor­maal­ne. Mõne­ga roh­kem, mõne­ga vä­hem.

•• Milline Eesti eriteenistus võis esimesena tunnetada teie võimalikku koostööd mõne välisluurega? 

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• On räägitud, et mitte Eesti ei avastanud teid, vaid tänu teie teise kontaktisiku, Antonio de Jesus Amurett Grafi valeidentiteeti kasutanud Sergei Jakovlevi tehtud „veale” jäite välismaal vahele ka teie ja alles välisriigid andsid Eestile teada, et meie kodanik on kahtlusalune. Kuidas te ise praegu kapo ja teabeameti tegevust iseloomustate – kas nad jäid neile püstitatud ülesannetest kõvasti maha? Ehk siis polnud oma ülesannete kõrgusel ega suutnud kuni 2007. aastani ise avastada, et te olete spioon?

Prae­gu on neil võime­ku­sed, mi­da 1990-nda­te kesk­pai­ku pol­nud.

•• Kas vastab tõele, et tegite kapoga igakülgset koostööd ja andsite neile kõiges ütlusi? Miks te seda tegite?

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Kas kohtuotsus oli teie arvates hinges õiglane või oli see kompromiss? Kui, siis milline kompromiss? Mis oleks võinud olla teistmoodi?

See oli komp­ro­miss. Tei­ne va­lik – mul­le nõutav 15 aas­tat kõigi koh­tuast­me­te kau­du, rii­gi­le mil­jo­ni­li­ne ku­lu ja mi­nu pe­re­liik­me­te­le pool aas­tat st­res­si juur­de.

•• Kas teie vastu esitatud tsiviilhagi kaitseministeeriumi poolt on reaalne või oli see kompromiss? Milline? Kas kahjusumma 20 miljonit krooni on õigustatud?

Tsi­viil­ha­gi suu­rus on väl­jamõel­dud, süstee­mid on sa­bo­taa-Ïikind­lad, neid ei ole võima­lik ri­vist väl­ja viia, nad ei va­ja ümber­sea­dis­ta­mist. Ha­gi oma eba­reaal­su­ses – ma ei suu­da se­da ku­na­gi ta­su­da – on sel­leks, et mi­nult kõik ära võtta.

•• Mida te kahjustasite, et summat sai reaalselt esile tuua?

Ei saa vas­ta­ta, vii­tan rii­gi­sa­la­du­se sea­du­se­le.  

•• Kuidas te suhtusite asja, kui saite teada, et klipp teie ülekuulamisest edastati avalikkusele?

Kui ava­li­kus­ta­tak­se osa sa­la­ja­sest toi­mi­kust, siis peak­sid se­da tead­ma kõik, kes se­da ma­ter­ja­li tea­vad. Mi­nult võeti ju all­ki­ri, et ma mi­da­gi ei rää­giks. Ma ei tea, kui pal­ju ava­li­kus­ta­ti, aga mi­nu tea­vi­ta­mi­ne on tea­be­val­da­ja ko­hus­tu­seks.

•• Ülekuulamise videos ütlete: mis tehtud, see tehtud ja nüüd tuleb vastutust kanda. Kas see oli teie jaoks pigem justkui koorma langemine?

Ma ei tea, pal­ju aval­da­ti. Olen and­nud all­kir­ja tea­be mit­tea­val­da­mi­se koh­ta.

•• Ütlesite mulle advokaadi kaudu kuu aega tagasi, et suur osa teie kohta avaldatud „infost” ei vasta tõele. Milline?

Pal­ju on kir­ju­ta­tud ja öel­dud oma mõtteid mi­nu pä­he, eri­ti Pos­ti­me­hes. Ise­gi koh­tuis­tun­gi päe­va pres­si­kon­ve­rent­sil spe­ku­lee­ri­ti liht­la­ba­selt oma ar­va­mus­te­ga. Mi­nu kin­ni­pi­da­mi­se­le järg­ne­nud esi­mes­tel päe­va­del pres­sis aval­da­tust ei ole mõtet rää­ki­da­gi. Ka teie suh­tes – kus on mu 10 ha me­reäär­ne krunt? Ka rel­va­ga üle pii­ri käi­mi­ne ei vas­ta tõele. Siin on hoo­pis tei­ne kord, mi­da teie ei tea. Pal­ju on muud­ki. Nii lu­ge­sin Pos­ti­me­hest, et keel­du­sin toi­dust, kar­tes mürgi­ta­mist. Ma ei tead­nud­ki, et olen toi­dust keel­du­nud!

•• Riigikogu kapo-komisjoni juht Jaanus Rahumägi on väitnud, et praegu on teie karjääri tipphetk ja tunnete end nüüd tõelise spioonina. Kuidas sellesse suhtuda? Mis on tegelikkus?

Ra­humä­gi esialg­sed väl­jaütle­mi­se­d… Soo­vi­tak­sin tal vaa­da­ta peeg­lis­se ja mõel­da elu üle ja sel­le üle, kes te­ma on. Ai­nult vii­ma­sed väl­jaütle­mi­sed on ol­nud kor­rekt­se­mad.

•• Kuidas te end praegu moraalselt tunnete? Kas te tunnetate end pigem Vene välisluure luurajana või Eesti riigi reeturina?

Koh­tumõist­ja on kõrge­mal. Te­ma ot­sus­tab, mil­li­se ka­ris­tu­se ma saan. Jään mõle­ma tiit­li kand­jaks sur­ma­ni, se­da ei saa muu­ta.

•• Kas kahetsete tehtut?

Ka­het­sen pal­jut, aga se­da ei saa muu­ta.

•• Kui teil oleks võimalik veel midagi muuta, siis mis see oleks?

Mi­da­gi ei saa muu­ta ta­gantjä­re­le.

•• Mida tunnete praegu oma lähedastele mõeldes? Kas olete neile haiget teinud?

Nad on sel­lest hüstee­riast, mis pres­sis on va­lit­se­nud, ‰okis ja on vä­ga pal­ju kan­na­ta­nud. Ma ei ole saa­nud kel­le­ga­gi su­hel­da, pea­le abi­kaa­sa.

•• Kas olete mõelnud raamatu kirjutamisele?

Va­rem mõtle­sin sel­lest ja ko­gu­sin ma­ter­ja­le, nüüd pean läh­tu­ma hr An­si­pi väl­jaütle­mis­test raa­ma­tu koh­ta.

•• Kuidas teiega käituti eeluurimise ajal? Kas teil on etteheiteid?

Olin tih­ti vä­ga ras­kes olu­kor­ras ter­vi­se pä­rast, ka üle­kuu­la­mi­se­le tu­li kii­ra­bi. Pi­din haig­las­se saa­ma, aga is­tu­sin 2,5 kuud il­ma võima­lu­se­ta het­keks­ki väl­ja saa­da. Kui ter­vis oli vä­ga hal­vaks läi­nud, siis hä­da­ga lu­ba­ti ja­lu­ta­ma ku­ni 60 mi­nu­tit.

•• Milline on teie tervislik seisund praegu? Kuidas end tunnete?

Halb. Al­les neil päe­vil olin kii­r-abi­haig­las til­gu­ti­te all.

•• Palun vabandust selle küsimuse pärast, kuid kas teie tervis peab vanglas üldse vastu? 12,5 aastat ju ikkagi!

Mul ei ole va­het, kas 10, 15 jne aas­tat. Need on kõik sur­maot­su­sed. Mõni mees võib ol­la ra­hu­lik, poo­ma ei pea, su­ren ise­gi. Jääb kah­juks sil­mu­se­te­ge­mi­se rõõm ära.

•• Mis on teie suurim soov praegu?

Mu suu­rim soov ja pal­ve on, et mu omak­sed saak­sid sel­lest ‰okist üle ja elak­sid ja neid jäe­taks ra­hu­le. Nad ei ole prae­gust ära tee­ni­nud.

•• Kas keegi teid praegu avalikkuse ees materdav poliitik või muu avaliku elu tegelane on olnud kursis teie tegevusega, suunanud teie karjääri või aidanud kuidagi teisiti teadlikult kaasa teie tegevusele?

Neid hu­vi­tab ai­nult po­lii­ti­li­ne ka­pi­tal – kah­juks on nad ena­mi­kus müüda­vad. Kõik sõltub hin­nast.

•• Kuidas te ise hindate, kas on võimalus, et mingil ajahetkel vahetatakse teid näiteks Venemaale või mõnele teisele välisriigile välja? Kas oleksite sellega nõus?

See ot­sus­ta­tak­se mu­jal, mi­nu nõuso­le­kut ei ole va­ja. Ees­tis mul ko­du ju ei ole.

Her­man Sim­mi ad­vo­kaat Owe Lad­va rõhu­tas, et hoo­li­ma­ta jõus­tu­nud koh­tuot­su­sest ei saa lu­ge­da, et Simm oleks en­nast rii­gi­reet­mi­ses süüdi tun­nis­ta­nud. „Kok­ku­lep­pe­me­net­lus ei eel­da ega va­ja süüdi­tun­nis­ta­mist süüdis­tu­ses esi­ta­tud ka­ris­tus­sea­dus­ti­ku pa­rag­rah­vi jär­gi,” vii­tas Lad­va. 

Eluloolist

Herman Simm

Mitmed ametid

•• sündinud 29. mail 1947. aastal.

•• Lõpetas Tallinna polütehnilise instituudi keemiateaduskonna 1970. aastal ja NSVL siseministeeriumi akadeemia õiguskorrakaitse süsteemide juhtimise erialal 1978. aastal.

•• Töötas ENSV siseministeeriumis kriminaal- ja vaneminspektorina, Eesti politseiametis mitmesugustel ametikohtadel (valvepolitsei nõunik, Harju politseiprefekt).

•• Politseiameti peadirektorina töötas Simm detsembrist 1994 kuni maini 1995.

Analüüsis infot

Kaitses saladust

•• Alates 1995. aastast oli Herman Simm kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna informatsiooni analüüsi büroo juhataja.

••  Alates 1996. aastast kaitseministeeriumi üldosakonna riigisaladuse tagamise talituse juhataja.

•• Alates 2001. aastast kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse tagamise osakonna juhataja.

•• Alates 2004 kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja ja ajavahemikul 20.11.06 kuni 31.03.08 kaitseministeeriumi nõunik.

Kokkuleppemenetlus

12,5 aastaks vangi

•• Kriminaalasi Herman Simmi tegevuse uurimiseks algatati 26. mail 2008. aastal. Algatamise aluseks oli kapo pikaajalise vastuluuretöö käigus kogutud teave.

•• Simmile oli 29. novembrist 1995. aastal kuni 13. maini 2008. aastal väljastatud täiesti salajase tasemega riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu load, samuti oli tal sellel ajal ametialane juurde-pääs kaitseministeeriumis käideldavale asutusesisesele teabele.

•• Harju maakohus mõistis Simmi 25. veebruaril kokkuleppemenetluse käigus riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises süüdi ning mõistis talle liitkaristuseks 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare