Herman Simm: töötasin Vene välisluure teenistuse heaks

 (37)

Endisele kõrgele riigiametnikule Simmile mõisteti 12,5 aasta pikkune liitkaristus.

Loe veel

Herman Simmi jaoks oli eilne päev pingelangus – pikk uurimine on selja taga ning kohus otsuse langetanud.

„Herman Simmi enda jaoks oli kõige olulisem see, et lõppeksid ära kahtlustused ja süüdistused nii Heete kui ka teiste osapoolte suhtes,” vahendas Simmi advokaat Owe Ladva oma kaitsealuse tundeid. „Kui Herman Simm on süüdi mõistetud, ei saa keegi enam öelda, et Heete või keegi kolmas isik oleks asjast teadlik ja seega kaassüüdlane olnud. Ning päris kindlasti polnud Heete teadlik ja kaasosaline,” kinnitas ta.

Nimelt tunnistas Harju maakohus eile endise kõrge riigiametniku Hermann Simmi süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning mõistis talle liitkaristuseks 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

Karistust läheb Simm kandma kas Tallinna või Murru vanglasse.

Ülekuulamisel salvestatud videos nendib Herman Simm, et töötas Vene välisluureteenistuse ehk SVR-i heaks. „Kas te olete töötanud välisriigi eriteenistuse jaoks?” küsib uurija Herman Simmilt. „Jah,” möönab endine kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse talituse juhataja.
„Millise riigi teenistuse?” „Ilmselt SVR-i, ehkki ühtki paberit mul selle kohta küll ei ole,” vastab Herman Simm ja lisab, et sai temaga kontaktis olnud inimeste jutust aru, et tegu on SVR-i töötajatega.

Heete Simmi kriminaalasi lõpetati esmaspäeval. Juhtivprokurör Lavly Lepp märkis siiski, et nii kinnipidamisele eelnenud kahtlusaluste isikute jälitus kui ka hiljem läbiotsimise käigus leitud esemed viitasid sellele, et Heete Simm võis abistada Herman Simmi riigireetmisel. „Kuid tõendid, mis olid piisavad Heete Simmi kahtlustamiseks, ei ole tänasel päeval piisavad süüdistuse esitamiseks,” tõdes Lepp. Tema sõnul olid Heete Simmi ütlused alul siiski vastuolulised.

Venemaa Föderatsiooni välisluureteenistusele (SVR) tuhandeid dokumente edastanud Hermann Simmi kriminaaltulu oli prokuratuuri hinnangul üle 1,3 miljoni krooni. Advokaat Owe Ladva hinnangul oli summa siiski väiksem. „Kuid see oli kokkuleppe üks osa ja seetõttu ma seda ei protestinud.” Sellega andis Ladva mõista, et raha polnud Simmi jaoks riigireetmise teele mineku põhiline motiiv.

Kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi sõnul pole võimalik esile tuua ühte ja ainust motiivi, mis Simmi riigireetmiseni viis. Üks on Aegi sõnul küll rahaline pool, kuid rolli mängib ka Simmi ajalooline taust Eesti NSV ajast. Nimelt oli Simm Aegi sõnul toona KGB usaldusisik. „Simmi oluliseks motivaatoriks oli ka tunnustamise vajadus, et ta osaleb mingisugustes protsessides ja et temast midagi sõltub. Ilmselt mängis oma osa ka kibestumine, kui ta oli 1995. aastal sunnitud lahkuma politseiameti peadirektori kohalt,” ütles Aeg.
Emotsionaalse isikliku kasu näideteks on ka Simmile virtuaalselt Vene välisluureteenistuse poolt antud aukiri ja väidetav auaste.

Vene välisluureteenistus lubas Simmile anda kindralmajori auastme, kuid vedas teda siiski alt, teatas BNS.

Kapo peadirektori asetäitja Aleksander Tootsi sõnul on Simm isik, kelle profiil oli selline, et ta pani väga kergekäeliselt toime riigireetmise. „Simmi näol ei olnud tegemist ei superagendi ega ka erakordselt eduka värbamisoperatsiooniga, vaid lihtsalt riigireeturiga, kes oli välisriigi luureteenistusele koostööaldis,” tõdesid Aeg ja Toots.

Nii kaitsepolitseinike kui ka Lepa sõnul oli Herman Simm eeluurimise ajal koostööaldis. „Oma olemuselt on Simm tasakaalukas ja rahulik ning räägib palju. Ta andis palju ütlusi, väga palju,” kinnitas Lepp.

Aleksander Tootsi sõnul andis Simm välja olulisi tõendeid ja teavet, mis kindlasti kompromiteerib Vene välisluureteenistust. „Vene pool tegi oma töös olulisi vigu, tänu millele sai juhtum lahendatud,” tõdes Toots. Küsimust, kas Simmil oli ka mingisugust informatsiooni Venemaa kohta, mis on kasulik Eestile ja teistele NATO liikmesriikidele, kaitsepolitseinikud ei kommenteerinud.

Simmi tekitatud kahju hindas kaitseministeerium veidi üle 20 miljonile kroonile ning Herman Simm peab selle hüvitama, kuid temalt arestitud varad (vaata lisa – toim) seda summat riigiprokuratuuri kinnitusel kindlasti ei kata.

Lavly Lepa sõnul algab aga nüüd täitmisprotsess ja see on kohtutäituri pädevuses.
Kahju puhul on tegu konkreetsete objektidega, mida Simmi tegevuse tõttu kahjustati. „Kahju tekkis vajadusest konkreetsed objektid ja ehitised ümber ehitada,” viitas Lepp.

Prokuratuuri süüdistusmaterjalide järgi oli riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simm Vene luurega koostööd teinud juba 1995. aastast. Peale tuhandete edastatud dokumentide, sealhulgas sadade välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud dokumentide andis Simm oma kontaktisikutele edasi Eestis elavate inimeste isikuandmeid, mille abil saaks kallutada neid riigireetmisele. „SVR püüdis värvata Simmi poolt edastatud info põhjal Eesti riigiametnikke, sealhulgas kahte kaitseministeeriumi ametnikku,” ütles Aleksander Toots. 

Vastava aja möödudes laieneb enne tähtaega vabastamise kord ka Simmile. Eripõhjuseks võib saada tema tervislik olukord, mis advokaadi sõnul pole sugugi hea. „Aga kui vahepeal käis tema juures korduvalt kiirabi, siis seda pole enam olnud,” tõdes Ladva.

Ladva möönis, et kuigi ta on rahul kokkuleppe sõlmimise ja kinnitamisega, leiab ta siiski, et Simmi karistusmäär pole päris kohane. „See oleks võinud väiksem olla. Sada protsenti ma advokaadina selle kokkuleppega rahul pole. Aga arvestades seda, mida kohtuotsus sisaldab ja mis jääb ka väljapoole seda otsust, pean ma tõdema, et see oli Herman Simmi tahe.”
Eeluurimistoimikutega keldriruumis tutvunud Ladvalt võeti allkiri, et ta on kohustatud riigisaladust hoidma. Seda ma ka täidan. Enda kinnitusel nägi Ladva kõiki toimikuid. „Aga ma ei saa välistada, et materjali oli enam, kui neid toimikutesse oli pandud.”

Millal kapo Simmile täpselt jälile sai, keeldusid uurimisorganid eile ütlemast. Aegi sõnul ei saa ka öelda, et kapo mingisugust süüd tunneks. „Selge, et mida varem selline asi avastada, seda parem,” tõdes Aeg. Tema sõnul ei saa välistada, et Eestis riigireetjaid rohkem pole. „Kuid ühtegi sellekohast menetlust meil käimas pole.”

Kapo ja prokuratuur ei avaldanud ka teiste riikide luureorganisatsioonidega tehtud koostöö detaile. „Eesti maine on rahvusvahelise koostöö aspektis tõusnud ja Eestit on tunnustatud. Simmi juhtumi näol on kogu maailmas tegemist suhteliselt ainulaadse juhtumiga, kus oli efektiivne kriminaaluurimine ja kiire kohtumenetlus,” lisas Aeg.

Simmi uurimistoimikud salastatakse olenevalt salastatud teabe osakaalust 50–75 aastaks.

Kriminaalmenetlusega tuvastatud asjaolud

Kriminaalasi Herman Simmi tegevuse uurimiseks algatati 26. mail 2008. aastal. Algatamise aluseks oli kaitsepolitsei pikaajalise vastuluuretöö käigus kogutud teave.

Simmile oli 29. novembrist 1995 kuni 13. maini 2008 väljastatud täiesti salajase tasemega riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsemise load, samuti oli tal sellel ajal ametialane juurdepääs kaitseministeeriumis käideldavale asutusesisele teabele.

Simm kogus 1995. aasta suvest kuni kinnipidamiseni edastamise eesmärgil ja edastas eri Euroopa riikides Venemaa Föderatsiooni välisluureteenistuse ülesandel tegutsevale Valeri Zentsovile ja Antonio de Jesus Amurett Grafi valeidentiteeti kasutavale Sergei Jakovlevile Eesti Vabariigi välissuhete riigisaladust, riigikaitse riigisaladust, julgeolekuasutuste riigisaladust ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladust, kokku vähemalt neli piiratud, ühe konfidentsiaalse ja 19 salajase tasemega riigisaladust sisaldavat dokumenti.

Samuti Eesti Vabariigile välislepingute alusel edastatud välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide side- ja infosüsteeme, andmeturvet, luuret, vastuluuret ning kaitsepoliitikat puudutavat salastatud välisteavet, kokku vähemalt 82 piiratud, 247 konfidentsiaalse ja 33 salajase tasemega välisteavet sisaldavat dokumenti.

Lisaks abistas Herman Simm alates 1995. aasta suvest kuni kinnipidamiseni Venemaa Föderatsiooni välisluureteenistuse ülesandel tegutsevaid Zentsovit ja Jakovlevi Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastases vägivallata tegevuses, kogudes ja edastades neile Eesti Vabariigis elavate isikute isikuandmeid ja muud teavet, mille abil kahjustada Eesti Vabariigi huve ning leida ja kallutada teisi Eesti Vabariigi kodanikke riigireetmisele.

Lisaks edastas Simm Eesti Vabariigi kaitsepoliitikat, kaitseväge, välissuhtlust ja turvasüsteeme puudutavat teavet, mis on tunnistatud asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Selliseid dokumente edastas Simm ligi 3000.

Simmi vastu kogutud tõendid on juhtivprokurör Lavly Lepa sõnul valdavalt infotehnoloogilist laadi, vähemal määral on isikuvastaseid ja jälitustegevuse käigus kogutud tõendeid. Herman Simmi kodu ja suvekodu läbiotsimise käigus leiti riigisaladuse märkega dokumente ning fotoaparaadid, mälupulgad ja arvuti, mis sisaldasid Herman Simmi edastatud dokumente.

Simmi tegevust juhtisid eri ajal kaks Vene välisluureteenistuse ohvitseri: Valeri Zentsov (1995 kuni 2000. aastate algus) ja Sergei Jakovlev. Viimati öeldu on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ja tema suhtes on välja antud Euroopa arreteerimismäärus. Simm kohtus oma SVR-i kontaktisikutega vähemalt 15 riigis ning need olid seotud Simmi töölähetuste ja puhkusereisidega. Aastas toimus keskmiselt kolm-neli kohtumist.

Herman Simmi aresti alla jäetud vara kuni tsiviilhagi rahuldamiseni:

* 1/2 Padise vallas Vihterpalu külas asuvast elamumaast (teine pool kuulub Heete Simmile)
* maatulundusmaa Ida-Virumaal Keibu külas
* elamumaa Padise vallas
* 1/2 maatulundusmaast Suure-Jaani vallas Mummi külas
* 1/2 2/6 elamumaad Saue linnas Juure tänaval (teine pool kuulub Heete Simmile)
* 1/2 elamumaast Saue linnas (teine pool kuulub Heete Simmile)
* maatulundusmaa Raikküla vallas Purku külas
* 1/2 mõttelist osa Pärnus Ringi tänava majas (teine pool kuulub Heete Simmile)
* sõiduauto Daewoo Rexton
* haagis
* kaks auto- ja mootorratta haagist
* kaater Bella 561 HT
* kuldse raamiga Richard Uutmaa õlimaal „Rannal”, 1972
* Richard Uutmaa õlimaal „Pankrannik”, 1955
* Richard Uutmaa õlimaal „Pankrannik”, 1958
* Tundmatu autori õlipapp „Linnumaastik”
* Märt Bormeistri õlipapp „Muhu maastik”
* Väino Parise õlipapp „Hiiu raba”, 1990
* Richard Uutmaa akvarell „Saare maastik”, 1969
* Karl Burman juuniori akvarell „Rannamõisa”, 1978
* Karl Burman juuniori akvarell „Rannamõisa rändrahnud”, 1972
* Paul Liivaku akvarell „Vana talu”
* Richard Uutmaa akvarell „Antiküla motiiv”, 1970
* Richard Uutmaa akvarell „Rannaküla”, 1974
* 44 münti, mis leiti läbiotsimisel ja võeti ära möödunud aasta 5. novembril

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare