„Saime projektile PRIA Leader-programmist  400 000 krooni toetust. Loodame, et järgmiseks aastaks õnnestub kõik rajatised ja tulevased matkarajad kõigis neljas vallas ära kaardistada,” rääkis ühingut esindav Deiw Rahumägi. Nelja Valla Kogusse kuuluvad Harku, Kiili, Saku ja Saue vald.

Praegu on üks peamisi probleeme, et matkarajad läheksid üle paljude omanike kinnistute ja nende avalikuks kasutuseks oleks vaja sõlmida hulk kooskõlastusi – et asjast huvitatud saaksid radu ja rajatisi omal käel avastama minna. „Praegu valime põnevamad marsruudid välja. Seejärel paneme püsti sildid ja viidad nii ajaloos kui ka matkaradadel orienteerumiseks,” lisas Rahumägi.

„Keskuse plaanime rajada Vääna valda Humala külla. Seal sooviksime ka maa-alused käigud niimoodi lahti teha, et oleks võimalik näiteks ühest kohast sisse ja teisest rooduvarjendist välja tulla,” tutvustas Rahumägi. Praeguse seisuga on enamik rajatisi võssa kasvanud, mitmel pool on tunnelid-koopad vett täis ja ligipääs keeruline.

Kavas avada ka maa-alune osa

„Humalas on nõukogudeaegse pealisehituse all ka tsaariaegne varjend säilinud ja kogu ala sobib ka logistiliselt nii Tallinna, Keila, Suurupi kui ka Vääna poolt ligipääsuks,” rääkis ajaloolane Robert Treufeldt kindlusarhitektuuri pärandile spetsialiseerunud MTÜ-st Castellum, kes Nelja Valla Kogule erialast nõu annab. Praegu paikneb Humala külas kaitseliidu lasketiir, kuid tulevikus näeb Treufeldt seal pigem vabaajakeskust, kus oleks ka sõjaajaloo muuseum. Ümberkaudsetel matkaradadel saaks aga korraldada nii jalgsi-, jalgratta- kui ka ratsamatku.

Kõige võimsamaks hindab Treufeldt Vääna-Posti ehk Peetrimõisa positsiooni. „Seal ümbruses on viis suurt rooduvarjendit ja lugematu hulk väikevarjendeid. Samuti tulevad Vääna-Postil kõige paremini esile looduslikud pinnavormid,” rääkis ajaloolane. Viiest varjendist neli on paraku vett täis.

Mis kaardistamisse puutub, siis oli Treufeldt pessimistlikum kui Rahumägi. „See on tohutu töö, ei julge pead anda, mis asjaks valmis jõuame,” lausus Treufeldt.

Eeloleval laupäeval toimuvad Humalas merekindluse nelja rooduvarjendi juures muinsuskaitsetalgud ja pühapäeval kümmekonna kilomeetri pikkune jalgrattamatk Suurupist Vääna-Postile.

Suurejooneline ettevõtmine

•• Peeter Suure merekindlus on rannapatareide ja maismaakindlustiste vöönd, mida hakati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele rajama 1912. aastal.

•• Kindluse eesmärk oli Soome laht lukustada, et kaitsta Peterburi rünnakute eest. Paljassaare sõjasadamale pani 1914. aastal nurgakivi koguni viimane Vene tsaar Nikolai II isiklikult.

•• Kindlustisi ehitasid nii sõjaväelased kui ka tavalised tallinlased, sõjavangid ja Kesk-Venemaalt Eestisse paremat elu otsima tulnud inimesed. Peale olemasolevate merepatareide jäid paberile veel Leppneeme ja Tammneeme patarei. Valmis jõuti ka kindluseraudtee, millel oli kogupikkust üle 200 kilomeetri. Ehitus jäi pooleli 1918. aastal.

•• Peeter Suure merekindluse rajatised võeti tervikuna kaitse alla 1990. aastate alguses. MTÜ Nelja Valla Kogu eesmärk on neid turismiobjektina tutvustada. Marsruudi koostajad leiavad, et kavva võiks võtta ka Naissaare, mis oli omal ajal merekindluse tähtsaim positsioon.