Hiinat ärritab uiguuri kongress
Hiina Rahvavabariik esitas Eestile diplomaatilise noodi, sest uiguuride esindajad arutavad Tal-linnas toimuval kongressil muuhulgas ka Hiina võimude ja uiguuride konflikti.
Eesti välisministeeriumi nõunik Taavi Toom kinnitas, et uiguuride kongress ei mõju kuidagi Eesti-Hiina headele suhetele. “Diplomaatias on tavaline, et riigid esitavad selliseid avaldusi, et seista oma riigi huvide eest,” lausus Toom.
Saatkond ei kommenteeri. Toomi sõnul oli ministeeriumil Hiina esindajatega Eestis uiguuride kongressist ja Pekingi protestist juttu.
“Ütlesime neile, et selle kongressiga pole Eesti valitsusel mingit seost,” rääkis Toom. “On selge, et Eestis kehtib sõnavabadus ning vaba õigus selliseid üritusi korraldada.”
Hiina Eesti saatkond nooti ei kommenteerinud, sest saatkonna pressisekretär ei viibi hetkel Eestis ning keegi teine ei ole volitatud riigi avaldusi kommenteerima. Varem pole Hiinale meeltmööda olnud Tiibeti usujuhi Dalai Laama külaskäik Eestisse 1991. aastal.
“Eesti on ju vaba maa ja siin võivad inimesed selliseid kongresse pidada,” ütles kongressi üks organiseerijaid, uiguuride noorteorganisatsiooni täitevkomitee esimees Ida-Turkestanist pärit Isa Dolkun. “Eesti inimesed, meedia ja ka valitsus toetavad uiguuride liikumist. Eesti on ju samuti olnud koloniseeritud ja siinsed inimesed elanud sarnast elu nagu uiguurid Hiinas.”
Türgis elava meediaprofessori Abdulazizi sõnul asub uiguuride autonoomsesse piirkonda elama üha rohkem hiinlasi ning uiguurid on oma nafta- ja puuvillarikkal maal jäämas vähemusse. “See võrreldav Venemaa endise poliitikaga Eesti suhtes, sest hiinlasedki on suur rahvas suure armeega,” lausus ta.
Kongressil viibiv 1998. aastal loodud Hiina Demokraatia Partei Ajutise Komitee esimees Zhang Ying rääkis Eesti Päevalehele, et aasta-aastalt muutub demokraatia järgimine Hiinas hullemaks.
Hiina demokraadid aktiivsed. “Demokraatide-inimõiguslaste massilised arreteerimised ja religioonivastased aktsioonid on selle tunnistuseks. Samuti on süvenenud korruptsioon,” lausus Zhang Ying.
Samas uskus pärast 1949. aastat tekkinud esimese Hiina opositsioonilise partei liider, et 8–15 aasta jooksul peab kommunistlik partei oma võimumonopolist loobuma. “Nõuame ühepartei-süsteemi kaotamist, pressivabadust ja vabasid valimisi,” nimetas Ying partei põhinõudmisi.
Ying oli kindel, et Hiinast saab kunagi demokraatlik ja pluralistlik föderaalriik või konföderatsioon. “Praegustel provintsidel ja rahvuspiirkondadel on siis võimalikult suur poliitiline, majanduslik ja kultuuriline autonoomia,” rääkis Ying.
Nagu palju Hiina Demokraatia Partei aktivistid, on ka Ying Hiinast emigreerunud ning elab Hollandis. Tema sõnul on parteil siiski kõigis Hiina provintsides oma osakonnad, kuid samas on umbes 60 partei eestvedajat Hiina vanglates.
“Suurem arreteerimiste laine oli 1998. aasta juulis pärast Bill Clintoni visiiti Hiinasse ja see sai inimestele selle partei organiseerumise üheks ajendiks,” rääkis Ying.
