Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) võttis tänavu vastu 73 välisüliõpilast, kellest 43 on hiinlased. Üliõpilaste üldarvust moodustavad välistudengid kümnendiku.

Kooli õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas rääkis Päevaleht Online´ile, et hiinlaste suur arvukus tudengite seas on kuue aasta pikkuse järjekindla töö tulemus.

Nimelt on Eesti muusika- ja teatriakadeemial (EMTA) Hiinas oma agent, kes otsib seal üliõpilaskandidaate ja tutvustab neile EMTA õppimisvõimalusi.

“Muusikaliselt andekaid noori, kes tahaks õpinguid välismaal jätkata, on Hiinas väga palju,” rääkis Pärtlas. “Tõsi, Venemaa, Euroopa Liidu ja USA muusikakõrgkoolide näol on EMTA-l selles vallas väga tugevad konkurendid,” lisas ta.

Teiste riikide üliõpilased leiavad Pärtlase sõnul Eesti muusikaakadeemia enamasti ise üles, sageli mõne kaasmaalase soovitusel. “Tahaks rõhutada, et Hiina kõrval on tasapisi kasvanud ka Euroopast pärit välisüliõpilaste arv,” märkis Pärtlas.

Nii õpib koolis üksikuid üliõpilasi ka Prantsusmaalt, Hispaaniast, Sloveeniast, Islandilt, Ukrainast, Itaaliast, Saksamaalt, Hollandist jm.

Eesti muusikaakadeemia on teiste hulgas enda jaoks leidnud ka üks Mehhiko ja neli Korea tudengit.

Pärtlase sõnul õpivad välistudengid peaaegu kõiki muusikaerialasid. Kõige rohkem on klaveri, klassikalise laulu, heliloomingu ja dirigeerimise eriala üliõpilasi.

Välistundengeid tuleb iga aastaga aina enam

Sarnaselt EMTA-le on välistudengite arv aasta-aastalt kasvanud ka teistes ülikoolides. Näiteks Tartu ülikool võttis tänavu tasemeõppesse vastu kokku 136 välisüliõpilast, möödunud aastal aga 92.

Magistriõppesse vastuvõetute hulk on aastaga kasvanud üle kahe korra, rääkis ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing. “Selles mängivad oma rolli uued inglisekeelsed magistriõppekavad: semiootika ning tarkvaratehnika,” märkis ta.

Kõige enam on Tensingi sõnul Tartus välistudengeid Venemaalt (20), Soomest (17), Ukrainast (7) ja USA-st (6).

Kõige populaarsemaks õppekavaks oli tänavu tema kinnitusel vaieldamatult tarkvaratehnika, kuhu tehti avaldusi sadades.

Teine populaarne õppekava oli semiootika magistriõppekava. “Jätkuvalt on suur huvi ka arsiteaduse vastu ning seda just soomlaste seas,” ütles Tensing.