Hiiri tänavu palju rohkem kui eelmisel aastal
“Kui 2-3 aastat tagasi oli hiirte populatsioonide arvukuses madalseis, siis juba eelmisel aastal hakkas see näitaja tõusma,” rääkis Timm.
Tema sõnul polevat selle põhjuseks mitte hiirte kasvuks soodne kevad, vaid tegu on loomuliku kõikumisega. “Järgmisel aastal võib nende arvukus veelgi kasvada,” ennustas Timm.
Hiirte kiire paljunemine soodustab Timmi sõnul puukentsefaliidi ning puukborrelioosi levikut. “Koostöös viroloogidega oleme hiirte seire andmeid analüüsides jõudnud järeldustele, et paar aastat pärast igat hiirepopulatsioonide kõrgseisu kasvab puukentsefaliiti ja -borrelioosi haigestumiste arv,” rääkis Timm. “Hiired on viiruste kandjad, eri liigid kannavad viiruste erinevaid tüvesid.” Lisaks viiruste levikule on suur hiirte arv soodne neist toituvatele loomadele ja lindudele.
“Närilised on oluline alglüli toiduahelas, mõjutades rebaste, kährikute ning kulliliste arvukust,” märkis Timm.
Urmas Sellis Eesti ornitoloogiaühingust tegeleb röövlinnuseirega. Tema kinnitusel on hiirtest toituvate linnuliikide käekäik näriliste arvukusega otseselt seotud ning headel hiireaastatel kasvab üles palju järeltulijaid.
Olulised saakloomad
Sellise sõnul on hiired suuremale osale röövlindudest väga olulised saakloomad. Ilma hiirteta ei elaks meil hiireviusid ega konnakotkaid, kõrvukrätse ega tuuletallajaid. Suurematele röövlindudele, nagu merikotkas ja kaljukotkas, hiirte arvukus suurt mõju ei avalda.
“Hiirte suur arvukus mõjutab hiiretoidulisi röövlinde kahte moodi: pesitsevaid linde on rohkem ja neil on ka tavapärasest rohkem poegi. Tänavusel heal hiireaastal pesitseb meil rändavaid hiiretoidulisi röövlinde, näiteks kõrvukrätse, rohkem kui harilikult. Paiksete liikide, nagu händkakk, arvukus on aga suhteliselt stabiilsem,” selgitas Sellis.
Kuigi tänavused röövlinnuseire andmed on veel kokku võtmata, näitavad eelvaatluste andmed, et kullidel ja kakkudel on rohkem poegi kui muidu. “Poegade ellujäämisele peaks tänavune aasta samuti hästi mõjuma,” märkis Sellis.
Tänavu pesitseb Eestis kindlasti rohkem kõrvukrätse ja soorätse.
“Hästi läheb ka näiteks hiireviul ja väike-konnakotkal, halvasti aga kanakullil ja väikepistrikul,” täpsustas Sellis.
Puukentsefaliit ja puukborrelioos
Nakkuse tekitaja on viirus, mis kahjustab kesknärvisüs-teemi.
Metsas tuleks puugihammustuse vältimiseks kanda pikkade varrukatega riietust, püksisääred on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse.
Kasulik on kasutada putuka-tõrjevahendeid.
Pärast puugiohtlikus kandis käimist tuleks terve keha hoolikalt üle kontrollida.
Need, kes käivad sageli puugiohtlikes piirkondades või kelle töö on seotud metsas viibimisega, peaksid laskma ennast vaktsineerida.
Borrelioosi vastu vaktsiini pole
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas aasta hiljem.
Vaktsineerimine peab olema lõpetatud kaks nädalat enne väljasõitu või tööleasumist. Ligikaudu 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud.
Vaktsiin aitab ainult entsefaliiti ära hoida, sest puukborrelioosi ennetavat rohtu pole veel leiutatud. U.K.
