“Vastuvõtu teeb tähtsaks tänavune sea-aasta. Kell 11 lõigatakse lint läbi, külalised astuvad üle punase vaiba. Peame jutluse, pakume hernesuppi ja lastele hobusega sõitu,” räägivad vaheldumisi Reigi farm-puhkeküla peremehed Igor Linkov ja Kalle Laid.

Omavahel hüüavad nad teineteist sigade emmeks ja issiks. Igor, kes kärsalistega enam sahmib, on pälvinud emmeks olemise au.

“Aastapäeva vastuvõtt on demokraatlik, tulla võib igaüks hoolimata sellest, mis seljas, sugugi ei pea pingviinikostüümi kandma,” lisavad emme ja issi. Nende ümber käib lakkamatu röhkimine, ohkimine, krigin, pigin ja vigin farmi 60 asuka suust. Ent tähtsaim tegelane ei anna veel näole.

“Jah-jah, joh-joh,” hüüavad Kalle ja Igor vaheldumisi seahäält tehes metsa poole. “Arnold, Arnold” kostab lisaks kahehäälne hüüd. Ikka ei midagi. Igor teeb viimase meeleheitliku katse karja juhti kümnehektarilise aediku äärele meelitada. “Arnold, tule emme juurde!” hüüab ta kutsuv-kaeblikult.

Kahesajakilone karjajuht

Ja korraga tõuseb mändidealusest metsast lumepilv, paarisajakilone Arnold tormab välja, kihvad õieli. Kõik ta kodakondsed – naised, pojad ja tütred – sibavad kuldi teelt eest vasakule ja paremale. Arnold vaatab ringi, ajab kärssa issi-emme poole.

“Praegu on Arnold end emiste järel joostes ära ajanud, ainult kondid ja nahk seljas lotendamas, justkui kannaks kümme numbrit suuremat pintsakut,” selgitab Kalle. Igor haarab küpsisekoti. Arnold ajab suu suureks, matsutab mõnuga. Jääb vaid tõdeda: Hiiumaa siga, kellel Eesti presidendi nimi, armastab Läti küpsist.

“Arnold ja Ingrid on sigade nimeks sellepärast, et nad on pärit Saaremaalt. Valisime välja kahe kõige väärikama saarlase nimed,” lisavad emme ja issi. Arnold ja Ingrid jõudsid Saaremaalt Hiiumaale 2003. aasta augustis. Tegemist oli metsseajahil emata jäänud põrsastega. Veidi hiljem lisandusid Mart ja Kristiina. “Algul hakkas neid pidama üks saarlane, aga kontrollimisel selgus, et sead pidid elama ebasealikes tingimustes,” teavad emme-issi. Lisaks on farmis ka notsud Siim, Carmen, Siiri ja Kristi. Märtsis võib neile lisaks sündida Toomas.

“Eks peame enne nimepanekut põrsast ikka vaatama, et oleks Toomase moodi,” selgitab issi. “Et ta mäluks pidevalt, ajaks tähtsat ja tarka juttu ning püüaks teistest sigadest kogu aeg kõrgemale tõusta.”

“Rökk, kökk, kõhh, puhh, ruik, krr, öök, mmmh,” teeb seakari seda tarka juttu kuulates. Seausku mehed aga ei väsi oma loomi kiitmast. Komplimente nende tarkuse, ilu ja väärikuse kohta lendab põrsaparvena.      “Iga siga on oma nime väärt. Ja siga käitub täpselt nii, nagu tema nimele kohane,” kostavad emme-issi.

Näiteks Mart, kes end näole ei annagi, olevat täpselt kui “Pehmete ja karvaste” Mart. “Tal on kogu aeg mingi asi ajada, kogu aeg kruvi tagumikus. Ta võib välja karata ükskõik kust, aga sellest hoolimata jääb igaveseks teiseks,” selgitavad emme ja issi.

Eetilised kärsalised

“Sead on ausad, mitte nagu inimpoliitikud, kelle puhul ei tea kunagi, kes neist sulle jala peale pissib. Sead ei müü end maha ning on kogu aeg sama nägu ja tegu!” Emme ja issi on oma hoolealuste ülimas eetilisuses veendunud. Aga enam nad kärsalistele nimesid ka ei taha panna: “Sigadel on komme nagu koeralgi sinu hinge pugeda.”

Aga hinge sisse pugenud ja nimedega sigu ootab Reigi farmis väärikas vanaduspõlv, parim, mida farmipidajail on pakkuda. “Arnold ja Ingrid ei lähe kunagi vardasse,” teavad emme ja issi.

Mida emme-issi siis vabariigi sünnipäevalt loodavad? “Kui saaks veel ühe kompanjoni, muidu hakkab majapidamine juba üle jõu käima,” kostavad Igor ja Kalle kui ühest suust.

Nende ümber möriseb, poriseb, röhib ja ohib 60-pealine kärsaliste kari – ju laulavad hääli aastapäevakontserdi tarvis lahti.

Sead saabusid eelmisel sajandil

•• Reigi farm-puhkeküla sigade kodulehekülg asub aadressil www.reigifarm.ee. Sigade eest hoolitsev Igor Linkov on enda sõnul pooleldi venelane ja pooleldi eestlane, aga puhastverd hiidlane. Teine peremees Kalle Laid lisab enese kohta, et tema tõi kurg, kuna ta sündis suurest armastusest. “On täiesti kindel, et mind kapsalehe alt ei leitud, sest muidu oleks ma ju taimetoitlane,” lisab ta hiidlase sügava tõsidusega.

•• Metssiga on Euroopas laialt levinud, aga puudub Inglismaal ja enamalt jaolt ka Skandinaavias. Eesti on metssea leviala põhjapiiriks. Metssea eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa see kümmet aastat.

•• 17.–19. sajandil metssiga Eestis ei elanud, selle põhjuseks võis olla külm kliima. 19. sajandist on teada napilt kümmekond juhtu, mil neid nähti. Esimene teada-   olev Eestis sündinud põrsapesakond nägi ilmavalgust 1932. aasta kevadel. 1940. ja 1941. aasta haruldaselt karmid talved hukutasid noore metsseaasurkonna ja uuesti kolis metssiga Eestisse 1945. aastal. Tänapäeval elab Eesti metsades umbes 15 000 metssiga.