Hiiumaa naaritsaasurkond vudib suremisohust välja
Muidu Eesti looduses välja surnud, kuid Hiiumaal taaselustatav euroopa naaritsate asurkond on üheksa aastaga kasvanud niivõrd suureks, et järgmisel aastal sinna Tallinna loomaaiast enam uusi loomi juurde ei viida.
Euroopa naaritsate uuele elule aitamise eestvedaja Tiit Maran märkis pärast arvukushinnangu koostamist, et tänavu kevadel enne sigimisaega toimetas saare jõgedel-ojadel üle kolmekümne looma. Optimistlikuma hinnangu kohaselt võis neid olla isegi neljakümne ringis.
Hiiumaa looduses kanda kinnitavad naaritsad tunnevad end juba niivõrd hästi, et on asunud järjekindlalt elupiirkonda laiendama ja aina uusi ojasid oma valdusse haarama. Nii leiti näiteks sel kevadel naaritsa jälgi koguni kolme oja äärest, kus varem polnud neist kippu ega kõppu.
„Võib öelda, et sellel aastal on teadaolevalt saarel sündinud vähemalt kaks naaritsapesakonda. Kui palju on veel avastamata pesakondi, ei oska arvata,” tutvustas Maran projektiga seotud Madis Põdra seiretulemusi.
Kuna Hiiumaa naaritsaasurkond on jõudsalt kosunud, siis järgmisel aastal sinna loomi juurde ei viida. Muidu on igal aastal Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusest populatsiooni turgutamiseks Hiiumaale asustatud 40–70 naaritsat.
Ainus kasvukoht kogu maailmas
•• Hiiumaal on euroopa naaritsate tarbeks rajatud kolm aedikut, et loomad saaksid enne loodusliku valiku ette astumist kohalike oludega kohaneda.
•• Kui kahes aedikus on tänavu kevadel sirgunud viis naaritsahakatist, siis ühes lausa kuus. Loomad lastakse loodusesse augustikuus, ajal, mil pesakonnad tavaliselt lagunevad.
•• Eesti haruldasimate imetajate uuele elule aitamise nimel on Hiiumaal praeguseks uuendatud kolm oja.
•• Hiiumaa naaritsaasurkonda peetakse maailmas ainsaks, mis järjest suureneb. Arvestuste järgi võib naaritsa hääbumisest päästetuks arvata siis, kui asurkonnas on enne sigimisaega üle poolesaja looma.