Mui­du Ees­ti loo­du­ses väl­ja sur­nud, kuid Hiiu­maal taa­se­lus­ta­tav eu­roo­pa naa­rit­sa­te asur­kond on ühek­sa aas­ta­ga kas­va­nud niivõrd suu­reks, et järg­mi­sel aas­tal sin­na Tal­lin­na loo­maaiast enam uu­si loo­mi juur­de ei vii­da.

Eu­roo­pa naa­rit­sa­te uue­le elu­le ai­ta­mi­se eest­ve­da­ja Tiit Ma­ran mär­kis pä­rast ar­vu­kus­hin­nan­gu koos­ta­mist, et tä­na­vu ke­va­del en­ne si­gi­mi­sae­ga toi­me­tas saa­re jõge­del-oja­del üle kol­mekümne loo­ma. Op­ti­mist­li­ku­ma hin­nan­gu ko­ha­selt võis neid ol­la ise­gi nel­jakümne rin­gis.

Hiiu­maa loo­du­ses kan­da kin­ni­ta­vad naa­rit­sad tun­ne­vad end ju­ba niivõrd häs­ti, et on asu­nud jär­je­kind­lalt elu­piir­kon­da laien­da­ma ja ai­na uu­si oja­sid oma val­dus­se haa­ra­ma. Nii lei­ti näi­teks sel ke­va­del naa­rit­sa jäl­gi ko­gu­ni kol­me oja ää­rest, kus va­rem pol­nud neist kip­pu ega kõppu.

„Võib öel­da, et sel­lel aas­tal on tea­dao­le­valt saa­rel sündi­nud vä­he­malt kaks naa­rit­sa­pe­sa­kon­da. Kui pal­ju on veel avas­ta­ma­ta pe­sa­kon­di, ei os­ka ar­va­ta,” tut­vus­tas Ma­ran p­ro­jek­ti­ga seo­tud Ma­dis Põdra sei­re­tu­le­mu­si.

Ku­na Hiiu­maa naa­rit­saa­sur­kond on jõud­salt ko­su­nud, siis järg­mi­sel aas­tal sin­na loo­mi juur­de ei vii­da. Mui­du on igal aas­tal Tal­lin­na loo­maaia ohus­ta­tud lii­ki­de pal­jun­dus­kes­ku­sest po­pu­lat­sioo­ni tur­gu­ta­mi­seks Hiiu­maa­le asus­ta­tud 40–70 naa­rit­sat.

Ainus kasvukoht kogu maailmas

•• Hiiumaal on euroopa naaritsate tarbeks rajatud kolm aedikut, et loomad saaksid enne loodusliku valiku ette astumist kohalike oludega kohaneda.

•• Kui kahes aedikus on tänavu kevadel sirgunud viis naaritsahakatist, siis ühes lausa kuus. Loomad lastakse loodusesse augustikuus, ajal, mil pesakonnad tavaliselt lagunevad.

•• Eesti haruldasimate imetajate uuele elule aitamise nimel on Hiiumaal praeguseks uuendatud kolm oja.

•• Hiiumaa naaritsaasurkonda peetakse maailmas ainsaks, mis järjest suureneb. Arvestuste järgi võib naaritsa hääbumisest päästetuks arvata siis, kui asurkonnas on enne sigimisaega üle poolesaja looma.

•• Projekti eestvedaja Tiit Marani sõnul on kaalumisel võimalus hakata euroopa naaritsaid taas-asustama ka Saaremaal.