Ka mullu oli viirusnakkuste põdejate arv veebruari lõpuks vähenenud, küündides 11.000 haigusjuhuni nädalas. Möödunud aasta rekord oli 19.789 haigestunut nädalas, see oli veebruari alguses.

Kuigi arstid panid möödunud nädalal 1093 gripidiagnoosi ehk kuus protsenti põdejate üldarvust, labori andmed sellist grippi haigestumist ei näita, nentis Jürgens. "Oleme diagnoosinud vaid mõned A-gripid, põhiliselt leiame analüüsidest ikkagi paragripi, kuid ka adeno- ja RS-viirust," ütles tervisekaitseinspektsiooni viroloogialabori juhataja Silver Jõks.

Möödunud nädalal oli kõige rohkem haigestunuid Tallinnas (3166), Tartumaal (2302), Harjumaal (1609), Pärnumaal (1557) ja Ida-Virumaal (1450). Ligi pooled (8907) haigestunutest olid lapsed, haiglaravi vajas neist 26. Üldse sattus möödunud nädalal hingamisteede viirusnakkuste pärast haiglasse 32 inimest.

Kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused vajavad tüsistuste ärahoidmiseks korralikku arsti järelevalve all ravimist, on rõhutanud Jürgens.

Paragripi tunneb kõigepealt ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole, selgitas Jürgens.

Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumisega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuu ja isegi mõned arstid on seda silma- või kõhugripiks ümber nimetanud, kuid selliseid haigusi maailmas ei tunta.

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et haigel lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.