Hingamisteede viirusnakkuste põdejate arv kahekordistus
Tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens märkis, et ilmselt on haigeid rohkemgi, sest inspektsioonil on andmed vaid ametlikult registreeritud haigusjuhtudest, iga nohu ja köhaga ei minda aga arsti juurde.
15.200st põdejast 8717 olid lapsed, 932 juhul kirjutasid arstid välja gripidiagnoosi. Gripilembesemad piirkonnad on Valga- ja Põlvamaa, kus vastava diagnoosi sai 25-30 protsenti haigestunutest. Jürgensi hinnangul on tõenäoliselt tegemist siiski liialdamisega, tervisekaitseinspektsiooni viroloogialabori andmetel grippi nii palju pole. Tallinnas on labor leidnud gripiviirust vaid kümnekonnast proovist. Enamasti on praegu labori andmetel tegemist paragripi ja adenoviirusega, on ka RS-viirust, teatas Jürgens ETAle.
Kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused vajavad tüsistuste ärahoidmiseks korralikku arsti järelevalve all ravimist, on rõhutanud Jürgens.
Paragripi tunneb kõigepealt ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole, selgitas Jürgens.
Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumisega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuu ja isegi mõned arstid on seda silma- või kõhugripiks ümber nimetanud, kuid selliseid haigusi maailmas ei tunta.
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et haigel lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.
Kuni möödunud nädalani oli Eestis tänavu ülemiste hingamisteede haigusi kaks-kolm korda vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
