Kadunuke, kelle matmise pärast tõsine tüli puhkes, suri 26. juunil Mustamäe sotsiaalmajas. Tegemist oli naisterahvaga, kelle üks poeg ei ela Eestis ja teine, Hanno, kasvas üles lastekodus. Kasuema juures elav Hanno lõpetas suvel kooli ja on praegu tööta: sissetulek tal seega puudub.

Surnukeha leidnud sotsiaalmaja töötaja Ljudmila Alehno selgitas Päevalehele, et kiirabi andis talle infovoldiku eri matusebüroodega ja tema valis sealt esimese, milleks oli Forsius. Sotsiaaltöötaja andis oma allkirja ka paberile, millega sõlmiti bürooga esialgne leping, kuigi tellija reale on märgitud: teadmata! Alehno sõnul ei saanud nad poegadega kontakti, sest polnud telefoninumbreid. Hanno käis aga enda sõnul tihti emal külas, ta oli teada ema määratud hooldajale ja lisaks on tal naabersotsiaalmajas ka tuba ajutiseks linnas ööbimiseks. „Emal olid minu ja venna numbrid ka mobiiltelefonis,” lisas ta.

Omastelt ei küsitud

Kasuema Helle leiab, et surma puhul oleks pidanud kontakti võtma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga ja viivitamatult omaksed leidma – nad oleksid siis saanud matmist puudutavad otsused ise teha. Tema sõnul oleks tuhastamine tellitud otse Tallinna krematooriumist.

Hanno sai ema surmast teada alles 29. juunil talle külla minnes. Sealt saadetigi ta Forsiusse, kelle halduses surnukeha juba oli. „Kõigepealt öeldi hinnaks 8000 krooni,” meenutas Hanno. „Ütlesin kohe, et nii palju ma maksta ei saa, mul ei ole raha.”

Matusebüroost märgiti, et sellisel juhul korraldatakse riikliku rahastamisega matused ja ema tuhk läheb ühishauda. Sellega Hanno ei nõustunud. Seejärel pakuti uueks hinnaks juba 6800 krooni. Poisi sõnul ei näidatud talle mingit hinnakirja, vaid räägiti üksnes üldsummast.

Hanno kasuema Helle püüdis järgmistel päevadel saada selgust matusebüroo hinnapoliitikast ning millest esitatud üldsumma koosnes. Internetilehel hinnakirja üleval ei ole. „Alguses keelduti minuga üldse rääkimast, sest räägitavat ainult omastega,” sõnas Helle.

Küsimuse peale, mis oleks minimaalne tuhastamise hind, olevat talle vastatud 4100. Firma märgib nüüd, et sellega peeti silmas üksnes konkreetset tuhastamistegevust, teenuse üht osa. Helle on ka korduvalt küsinud üksikasjalikku selgitust iga 6800-kroonise arve rea kohta – näiteks nii Forsiuse transporditeenuse kui ka Tallinna krematooriumi hindade kohta. Siiani on tal jäänud selgitused saamata.

Firma nõuab üksnes puudujäävat summat, mis on 1800 krooni. Kuna Hanno sai riigilt juuni lõpus veel 3000 krooni matusetoetust ja lisaks kohalikult omavalitsuselt 2000 krooni, on Forsiusele makstud juba 5000 krooni. Kadunukese tuhk ootab aga krematooriumis tüli lahenemist. 

Matusebüroo: tegutseme korrektselt

Forsius: iga ettevõte kehtestab ise hinnad

•• Forsius Holding OÜ juhatuse liige Toomas Tammsalu vastas, et nende esitatud dokumendid on piisavalt täpsed ja nad on tegutsenud algusest peale korrektselt. „Igal ettevõttel on õigus kehtestada hinnad selliselt, nagu seda peab õigeks ettevõtte juhatus,” märkis ta. Küsimusele, miks ei saa hindu internetis kontrollida, vastas Tammsalu küsimusega, miks need peaksid seal olema. Tema sõnul saavad kliendid hindadega tutvuda kohapeal.

Omavalitsus korraldab omasteta surnu matused

•• Tarbijakaitseameti kõneisik Kadri Kauksi ei saanud konkreetset juhtumit dokumente nägemata kommenteerida, kuid lisas, et amet võtab järelevalveplaani matusebüroodes hinna avaldamise kontrollimise.

•• Kui surnu isik on tundmatu või omasteta, tuleb seaduse järgi vii­vi­tamata teavitada surnu elu­kohajärgset omavalitsust. Tallin­na linnas korraldab siis matused asutus Tallinna Kalmistud. Transporditeenust ostab linn Tallinna matusebüroolt, kes on võitnud riigihanke ja teeb seda kõige oda­vamalt. Kõnealusel juhul aga sot­siaaltöötajad teadsid, et kadu­nu­kesel on omaksed, kuigi ei saa­nud nendega kontakti ega kasutanud nende leidmiseks ka polit­sei abi.