Hirvejahi aeg võib peagi mitme kuu võrra pikeneda
Maaülikooli dotsent Tiit Randveer tegi hiljuti keskkonnaministeeriumile ettepaneku pikenda poole võrra Lääne-Eestis saartel suure arvukuse tõttu kohati nuhtlusloomaks muutunud punahirvede vasikate küttimisaega.
Praeguse korra järgi läheb hirvejaht lahti mõned nädalad enne põdrajahihooaega ehk siis septembrikuu alguses. Seejuures on hirvepullidele lubatud jahti pidada kuni jaanuari lõpuni ning lehmade ja vasikate küttimisele tõmmatakse joon alla juba novembri lõpus. Randveeri ettepaneku kohaselt võiks hirvede arvukuse reguleerimise huvides lubada vasikaid juba sel jahihooajal küttida samuti kuni jaanuari lõpuni.
Randveer viitas oma ettepanekut selgitades, et ühes hirvede arvukuse jõudsa kasvuga viimastel aastatel on suurenenud ka nende küttimine. Kui 2007. aastal lasti üle Eesti 220 hirve, siis mullu juba enam kui 400 looma. „Jahimehed on mures, sest hirve küttimislimiit on pidevalt suurenenud ning osas kohtades jäädakse sihtnumbrite täitmisega jänni,” osutas Randveer. Tema kinnitusel kiputakse seejuures hätta jääma just etteantud hirvevasikate küttimislimiidi täitmisega, mis moodustab kolmandiku aastasest küttimismahust. „Et sellega toime tulla, võikski vasikate jahiaega pikendada,” ütles Randveer ning lisas, et vasikajahi lubamine talvekuudel soodustab igati hirvede valikulist küttimist, sest loomad koonduvad siis hästi vaadeldavate salkadena raielankidele toitu otsima.
Randveer märkis, et võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus punahirvi leidub, on Eestis hirvevasikate küttimisaeg tunduvalt lühem. „Lätis ja Leedus algab jaht oktoobri alguses ja kestab detsembri lõpuni, Taanis oktoobrist jaanuari lõpuni, Ungaris aga septembri algusest kuni veebruari lõpuni,” osutas ta.
Ohtlik metsakahjur
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Kaarel Roht ütles, et ettepanek on menetlusse võetud ning parasjagu oodatakse selle kohta ligi 10 000 jahimeest esindava jahimeeste seltsi arvamust. Enne hinnangu saabumist Randveeri ettepanekule ta hinnangut anda ei soovinud.
Metskitsest suuremad, kuid põtradest väiksemad punahirved on Eestis juba aastakümneid teada-tuntud eeskätt Saaremaa ja Hiiumaa asukatena. Viimastel aastatel on nende arvukus hakanud jõudsalt suurenema ka mandril. Kui veel mõned aastad tagasi hinnati hirvede hulka 2200 loomale, siis viimaste loendusandmete järgi läheneb nende hulk praegu juba 3000 piirimaile.
Põhjust muretsemiseks annab tõsiasi, et hirved on tuntud ulukitena, kes teevad metsale rohkem kahju kui põdrad. Nimelt on hirvedel kombeks puid koorida – pole vahet, kas tegu on kuuse-, haava- või saarepuuga – ja käia ka metsanoorendikes puukasvudega maiustamas.
Näiteks Lätis Kuramaa metsades kaasnes hirve arvukuse kõrgseisuga 1980. aastatel nn preeriaefekt: raiesmikel ega metsaistandikes ei tärganud mitte ükski teine puuliik peale lepa, mis hirvedele eriti ei maitse.
Vasikad võetakse luubi alla
•• Ulukiuurija Tiit Randveer viitas, et hirvevasikate jahiaja pikendamisega oleks võimalik hakata uurima hirvede talvist toitumist. „Senised uuringud on näidanud, et vähemalt sügisjahikuudel moodustavad majanduslikult oluliste puude võrsed ja koor vaid tühise osa hirvede maosisude koostisest. On põhjust arvata, et talvekuudel nende toitumisspekter muutub, aga selle tõestamiseks vajame konkreetseid andmeid, mida loodame jahimeeste abiga eeloleval talvel koguda,” osutas Randveer käimasolevale uurimisprojektile, mille käigus antakse hinnang punahirve leviala ja arvukuse suurenemise mõju metsamajandusele. „Seni pole veel kinnitust leidnud, kas hirved ikka on niivõrd suured metsakahjustajad, kui arvatud,” tähendas Randveer.
•• Enam kui sada aastat tagasi toodi hirvi Eestisse mõisaparkidesse. Samuti on teada, et 1927. aastal kinkis Saksamaa konsul Eestile mõned hirved, kes viidi elama Abruka saarele. 1970. aastatel asustati liiki massilisemalt nii Saare- kui ka Hiiumaale, kus elab praegu enam kui kolmveerand Eesti punahirvedest.
