Hirvepargi kõnekoosolekul nõuti Eestisse NATO baase
Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam rõhutas oma kõnes, et me vajame täna sama võrra sellist kirglikku janu tõe ja õigluse järele, mida ilmutasid esmakordselt avalikult 1987. aasta Hirvepargi meeleavaldusest osavõtnud, teatas IRL Ühendus Rahvuslased.
"Kurjus, vale ja vägivald pole tänapäeva maailmast kusagile kadunud, muutunud on nende kontsentratsioon ja avaldusvormid. Oleme tänases Eestis ning veelgi enam läänelikus maailmas taas laskumas illusioonidesse, nagu oleksid iseseisvus ja julgeolek meile ja me lastele midagi endastmõistetavalt tagatut. Midagi sellist, mille puhul tuleb vaid võidelda meie julgeoleku hinna alandamise eest, et see ei segaks meie mõnusat tarbimist ja kasvavaid meelelahutuse kulusid," rääkis Kelam.
"Gruusia hoiatav näide peaks meid sellest lummusest äratama. Kuid enne kui arvustada teisi, on täna meie esmane kohustus taasavastada kõigepealt iseendas Hirvepargi tõde - tunnetada seda tõejanu, mis äratas ja siis vabastas meid algul okupatsiooni valest ning seejärel vägivalla ahelaist. Meie riigi ja rahva ülesanne on viia maailma just see tõde, mis räägib tänastest reaalsetest hirmudest, ohtudest, aga ka võimalustest. Peame äratama need riigid ja rahvad, kes täna neid ohtusid näha ei soovi ning ulatama käe neile, kes veel vaevlevad vägivalla ning vale valitsuse all."
Ühendus Rahvuslased esimees Tarmo Kruusimäe lausus, et Eesti kaitsevõime sõltub suurel määral ka edaspidisest rahvusvahelisest lõimumisest ja koostööst. "Gruusia näitel võime tõdeda, et väikeriik üksinda ei suuda tagada oma julgeolekut, vaid rahvusvaheline lõimumine ja koostööpartnerite leidmine tagab kollektiivse julgeoleku. Kuigi Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige, tuleb oma riigi kaitsevõime tugevdamiseks alustada läbirääkimisi NATO-ga, et aastaks 2010 alustataks Eestisse NATO baaside rajamist."
"Sellise sammu dikteerib meile Gruusia näitel Venemaa kaasmaalaste kaitse programm," lausus Kruusimäe.
Kolonelleitnant Leo Kunnas lausus oma sõnavõtus et riigikaitses peame me täna sisuliselt keskenduma esmase iseseisva kaitsevõime ülesehitamisele ning totaalkaitsele. "Totaalkaitse põhiküsimuseks on, kuidas kaitsta ja hoida elus tsiviilelanikkonda? Võtmetähtsusega struktuurid nagu politsei, päästeamet, omavalitsused jne. peavad olema valmis tagamaks tsiviilelanikkonnale arstiabi, söögi, vee, elektri ehk tagama elanikkonnale minimaalvajadused ellujäämiseks. Täna see süsteem kahjuks veel ei toimi!"
