Hobipiltnikul õnnestus teha lendoravast haruldased fotod
Sel suvel õnnestus hobifotograaf Rainar Kurbelil teha unikaalsed fotod lendoravast, kes on meie metsade kõige haruldasem ja inimpelglikum loom. Viimati õnnestus põlislaantes elutsevat suuresilmalist looduskaitsealust looma pildistada aastaid tagasi.
Kurbel tegi pildiseeria Ida-Virumaal Oonurme kandis pärastlõunase päikese käes. “Neli aastat olin vahelduva eduga üritanud lendoravat näha ja salamahti unistanud ka tema pildile saamisest,” ütles ta. “Mulle kui hobikorras tegutsevale loodusfotograafile on see loto peavõit.”
Asjaolu, et fotod õnnestus teha pärastlõunal, on harukordne, sest tavaliselt liigub hõbehall loomake ringi öösel.
“Olin koos poja Jaaniga järjekordsel retkel Ida-Virumaal ja otsustasime õhtut sisustada ühe pesapuu külastusega, mille all olid lendorava kollakaspruunid pabulad,” pajatas Kurbel fotode saamislugu. “Tol õhtul nägime lendoravat vaid korraks, kui too pesapuu oksaaugust umbes 15-meetrise liuglemisega kõrvalasuvale puule sööstis, pildistada polnud lootustki.”
Näitas end paar minutit
Järgmisel päeval sündmuskohta jäädvustama läinud Kurbelile naeratas lõpuks õnn. “Imede ime, aga lendorav vaatas meile pesaaugust vastu. Kiirustades lendas lainurk maha ja teleobjektiiv ette ning hakkasin käte värisedes klõpsima. Siis tuli ta aga pesast välja, läks kõrgemale ja asus hädale. Sain teda umbes paari minuti jooksul eri asendites pildistada ning siis kadus ta kiirelt pessa tagasi.”
Senini parimad ülesvõtted haruldasest loomakesest kuulusid aastaid lendoravate uurimisega tegelenud Uudo Timmile. “Rainaril lihtsalt vedas väga palju. Kuna tal oli kaasas hea tehnika ning ka valgustingimused olid sobivad, tulidki väga head pildid,” tähendas Timm, kes on lendoravat vaid korra päevavalguses näinud.
Rein Maran on lendoravat filminud vaid paar sekundit ja neid, kes on üldse Eestis lendoravat näinud, võib vaid kahe käe sõrmedel üles lugeda.
Lendorav meie metsades
Haruldast looma ohustab
elupaikade hävimine
•• Eestis haruldane lendorav on oravast pisut väiksem suurte mustade silmadega näriline. Keha külgedel ees- ja tagajalgade vahel on lendoraval nahavolt, mis talitleb lennusena. Pikk ja lapik saba toimib ronimisel tasakaalu säilitajana ja hüpetel tüürina. Karvastik on hästi pehme, aasta läbi hall pruunika või musta kirmega, mistõttu ta sulab hästi kokku puukoore värvusega.
•• Eestis on lendorava levila läänepiir, ta asustab paiguti Ida-Harjumaa, Kesk-Virumaa, Raplamaa, Pärnumaa ja Soomaa vanu kuuse-haavasegametsi. Pesapuudeks eelistab lendorav õõnsaid haabu. Loom tegutseb väiksel alal – tema kodupiirkond ulatub pesapuust umbes 50 meetri kaugusele.
•• Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustab nii kodupiirkonnas kui ka selle lähedal tehtud lausraie, sest ta ei suuda ületada suuri lagedaid alasid.
Allikad: Eesti looduse
infosüsteem, EE
