Hobuhaldjas isade maale ei pääse

Vastsündinud varss seisab veidi värisevatel pikkadel jalgadel Kohala mõisa karjamaal.

Varsa suguvõsa lugu on tuhat aastat pikk, aga oma päriskoju Islandi saarele ei pääse tänane vastsündinu iialgi.

Eestis haruldaste islandi hobuste hooldajad Anne-Liis Heinlo-Mikkus ja Meelis Mikkus löövad aga aasa veerel õnnest käsi kokku. “Kolm aastat pole meil tüdrukvarssa olnud! Öösel sündis ja ilma mingi abita!” Islandi hobune on iseseisev ja vähenõudlik.

Meelis haarab veel nimetu tüdrukvarsa sülle, mitmekümnepealine kari tungleb ta ümber. Kohe astuvad varssa kandva mehe kõrvale kaks täiskasvanud hobust, justkui turvamehed, ning saadavad astujaid. Valget värvi imeilus ema, kellel ka ilus nimi Tara frá Skalakoti, astub järel, hell pilk silmis.

Nimed mütoloogiast

Islandi hobustel on erilised nimed. Pärisnimeks valitakse looma iseloomu näitav tegelane muinasmütoloogiast. Ema nimi Tara näiteks tähendab väikest haldjat, isa Kalessin on aga Islandi muinasuskumuste lohe. Nime teine pool tähendab aga sünnikohta. Seega saab vastse varsa, haldjatütre nii-öelda perekonnanimeks frá Kohala. Tema ema aga sündis Islandil, paigas nimega Skalakoti.

Kolmekümne ühe pealises karjas on kaheksa hobust, kes mäletavad veel Islandi geisreid. Nende pikk tee Eestimaale käis Leedu kaudu, kust Kohala mõisa omanik Mika Petri Vehmanen nad 1998. aastal ostis. Eestis praegu teist nii suurt islandlaste karja ei ole.

Anne-Liis ja Meelis ei väsi kiitmast oma hoolealuste head iseloomu ja inimsõbralikkust. Nad ei togi inimest, ei naksa. Panevad vaid pea sulle pihku või õlale ning vaatavad suurte uudistavate silmadega otsa. Hiiglaslikud, veidi turris lakad, justkui punkaritel, lehvivad tuules.

Sõbralikkusel on aga oma hind – ligi tuhat aastat on islandlased viikingihobuste järeltulijate iseloomul silma peal hoidnud ning riiakamad loomad maha löönud ja potti või vardasse ajanud. Tänapäeval müüakse Islandi hobuseliha kogunisti Jaapanis.

Tõupuhtuse huvides Islandilt korra lahkunud hobuseid saarele enam tagasi ei lubata.

Tõupuhtuse huvides jääb ka meie haldjatütre saatuseks vaid Eestimaal maailma üht erilisemat hobuste sugu edasi kanda, aga mitte kunagi ei näe ta esiisade saart kaugel Põhjala mere rüpes.

Islandil, muuseas, on maailma suurim hobuste arv ühe inimese kohta – nimelt 80 000 hobust, neist paljud ka metsikud, ning 290 000 elanikku.

Islandilt pärit

Viiekäiguline hobune

•• Kõik maailma hobused oskavad tavalist käiku, traavi ja galoppi. Ent islandi hobustel on veel kaks lisakäiku. Tölt on neljakäiguline sammusari, mis ratsutajale traavist mugavam ja mida võib sõita eri tempos. Tölt on teadlikult säilitatud igand keskaegsest Euroopast, kus harva traavi sõideti.

•• Islandi hobuse teine trump on pass ehk seikö. See on kiire kahetaktiline sammusari, kus sama poole jalad on korraga maas.

•• Päevaleht ootab teateid erilistest loomadest: [e-mail]