Hõimupäev võib peagi saada ka lipupäevaks
Eesti Päevalehes esmakordselt avalikkuse ette toodud mõte seadustada soome-ugri hõimupäev riikliku tähtpäevana ja lipupäevana on leidnud riigikogus toetavat vastuvõttu.
9. oktoobril pakkus tuntud soome-ugri aktivist Jaak Prozes, et iga aasta oktoobri kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev võiks saada riiklikuks tähtpäevaks nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris.
Riigikogu soome-ugri toetusrühma liige Mart Laar teatas: „Toetust sellele ideele ei avalda mitte ainult mina, vaid kogu IRL-i saadikurühm, kus seda arutati. Hõimupäev on ühelt poolt kaunis, teiselt poolt meeldetuletav ja kohustav päev – selleks, et me kokku hoiaksime ja ka neid, kes meist kaugemal, toetaksime.”
Kultuurikomisjoni asejuhataja ja soome-ugri toetusgrupi liikme Paul-Eerik Rummo sõnul on üldine suhtumine hõimupäeva lipupäevaks muutmisse positiivne. Kultuurikomisjoni juht Peeter Kreitzberg lisas, et kindlasti tuleb seda arutada ja lipupäeva seadustamisega teha kummardus kõigile soome-ugri rahvastele, eriti väikestele.
Soome-ugri toetusrühma juhi Mart Nuti sõnul pole lipupäevade seaduse muutmine keeruline. „Kindlasti aga pöördume hõimupäeva lipupäevaks kuulutamise ettepanekuga ka Ungari ja Soome parlamendi poole,” rõhutas ta. Kui idee peaks kolmes riigis teoks saama, oleks tegemist küllaltki omalaadse parlamentaarse koostööga kogu Euroopas.
Mõelda tuleb ka välispoliitikale
Lipupäevade seaduse eelnõu muutmist tuleb arutada põhiseaduskomisjonis. Selle juht Väino Linde arvas, et mingit vastuseisu ideele ei ole. „Pigem mõeldakse, et miks me varem selle peale ei ole tulnud,” arvas ta.
„Välispoliitilises mõõtmes tuleb meil samal ajal tegutseda aga selle nimel, et meie seadusemuudatus oleks kõigi nende riikide poolt, kus soome-ugri hõimurahvad elavad, mõistetav hea tahte avaldusena seal elavate rahvusvähemuste toetuseks,” lisas Linde.
Peale Eesti, Soome ja Ungari on soomeugrilaste asualad ka Venemaal, Ukrainas, Rootsis, Norras, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias, Serbias ja Austrias.
Rahvaalgatus
•• Eesti Päevalehe andmeil lehvisid üksikud lipud juba sel hõimupäeval, 16. oktoobril mitte üksnes Eestis, Soomes ja Ungaris, vaid ka USA-s Californias.
•• Hantõ-Mansiiskis ilmuv ajaleht Hantõ Jansag aga üllitas hõimupäeva lipupäevana tähistamise üleskutse handi keeles. Vene keeles ilmus see mitmel soomeugrilaste veebiküljel. Tänavu saabus hõimupäevade tähistamise uudiseid isegi Jamali-Neenetsi autonoomsest ringkonnast, rääkimata sündmustest Moskvas. „On tähelepanuväärne, et kõikjal mainiti positiivses kontekstis ära Eestit,” rõõmustas Jaak Prozes.
•• Hõimupäeva tähistamine sai alguse 1931. aastal, kuid jäi külma sõja aastail soiku. Selle taastähistamise algatas Eesti 1988. aastal.
•• Tänavu juunis levis üle soome-ugri internetimaailma Poola doktorandi Szymon Pawlase kujundatud ühtse soome-ugri lipu kavand. Selle autor tudeerib Varssavi ülikoolis soome-ugri keeli ning valdab ungari, soome ja udmurdi keelt. Pole välistatud, et kahtkümmend viit miljonit hõimlast koondava ühislipu teema tuleb arutusele hõimurahvaste kongressil 2012. aastal Ungaris.
