„Ühest küljest pole homoparaad oma teavitusfunktsiooni täitnud, kuid samas on üritusele võib-olla just liiga palju tähelepanu pööratud, sest muudes riikides on see üritus ikkagi eelkõige tähtis homo kogukonna jaoks,“ rääkis Gei ja Lesbi infokeskuse juhataja Jaan Kroon.

„Eesti ühiskond pole selliseks ürituseks valmis. Inimesed kardavad oma turvalisuse või ka näiteks töökoha pärast,“ lisas ta.

Kroon nendib, et Eesti poliitikud ei ole valmis homotemaatikat käsitlema. „Näiteks kutsusime Stockholmis toimuvale üle-Euroopalise geiparaadi raames toimuvale konverentsile mitut Eesti poliitikut, sealhulgas ka Rein Langi, kuid mitte keegi neist ei soovinud üritusele kaasa tulla,“ lisas ta.

„Nelja aastaga, mil paraadi on korraldatud, pole kaasnenud mitte ühtegi poliitilist muudatust. Mitte ükski erakond pole täna piisavalt julge, et sellel teemal ühiskonnas sõna võtta. Ilma selle poliitilise tahteta ei liiguta me Eestis ühtegi asja ning poliitikud võivad jäädagi rääkima kodanikuühiskonnast ja võrdsetest õigustest, mis tegelikult mitte kuhugi ei vii,“ rääkis anonüümseks jääda soovinud varasemate homoparaadide korraldamisega tegelenud isik Päevaleht Online’ile.

„Eesti on teatud küsimustes olnud alati poliitilist tahet mitte omav riik ning seega ei pruugi tulla homoparaadi ärajäämine Tallinnas välismaailmale üllatusena,“ lisas ta.

Eelmise aasta augustis toimunud geiparaadil osales umbes 300 inimest, keda ründasid mitukümmend homovastast.

Samuti korraldasid erakond Kristlikud demokraadid homoparaadile vastanduva ürituse.