HOMSES EPL-is: Pärast Brüsseli terrorirünnakut tagas Eurojust poole tunniga valmisoleku liikmesriike abistada

Eestis kolmepäevasel visiidil viibinud Eurojusti president Michèle Coninsx peab terrorismivastases võitluses oluliseks suurendada uurimisorganite võimalusi kiiresti tegutseda ja hõlpsamini infot koguda. Eraldi riikidena ei ole võimalik tänapäevaste kuritegevusvormidega võidelda.

Eurojust on vahelüli Euroopa Liidu riikide prokuratuuride vahel ja aitab vajalikku infot kiiremini ja tõhusamalt koguda. President Michèle Coninsx ja Eurojusti Eesti esindaja, riigiprokurör Raivo Sepp tõdevad intervjuus, et koostöö on märgatavalt paranenud, kuid on ka juhtumeid, mille lahendamine jääb teise osapoole osavõtmatuse taha.

Kohtusite Eestis kõige kõrgemate võimuesindajatega. Mida te arutasite?

Rääkisime turvalisuse viimase aja arengust ja kõrge prioriteediga kuritegude arvu pretsedenditult kiirest kasvust viimastel aastatel. Siin peab mainima välisvõitlejaid, terrorismi, inimeste smugeldamist ja küberkuritegevust. Need on rahvusvahelised kuriteod, mis tuleb asetada geopoliitilisse konteksti. Sellega võitlemiseks vajame aina rohkem ühtset Euroopat. Rohkem kui kunagi varem.

Kui suur on Eesti roll Eurojustis? Meil pole eriti palju terroriste ega võõrvõitlejaid.

Eurojust on loodud selleks, et potentsiaalsetest ohvritest ei saaks kunagi ohvreid ja need, kes soovivad ohvreid tuua, antaks kohtu alla. Seejuures peame arvestama ka iga riigi seadusi ja see teeb meie töö raskeks. Meil võib olla ühte kohtuasja kaasatud viis eri keelt ja õigusruumi. Peame suutma selles olukorras parimal viisil talitada.

Aga Eesti väiksus ei tähenda midagi. Täna võib Eestil vedada, kuid homme enam mitte. Me oleme näinud väga ohtlikke kurjategijaid tulemas ka Eestist ja vastupidi.

Loe pikemalt Eesti osaluse kohta Eurojusti töös ja terrorismi ning illegaalse immigratsiooni seoste kohta homsest Eesti Päevalehest!