HOMSES PÄEVALEHES: Ajalooprofessor Timothy Snyder: Venemaa tähistab võitu, aga peaks arutama sõja alguse üle
Sel nädalavahetusel tähistatakse teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva üle Euroopa. Mulle tundub, et pilgud pööratakse just Moskva poole, kus tähistatakse ümmargust aastapäeva eriti suurejooneliselt. Samal ajal peetakse hoopis teistsuguseid mälestusüritusi näiteks Poolas. Mida see teie hinnangul näitab? Võime me öelda, et mingis tähenduses ei olegi maailmasõda veel lõppenud või vähemalt, et me tegeleme tänaseni selle tagajärgedega?
Ajalugu on üks asi, mälestamine midagi muud. Mälestust kasutatakse sageli, et muuta ajaloolisi sündmusi poliitiliseks energiaks. Kui teist maailmasõda mälestatakse sõjaväeparaadiga, näitab see, et sõja suurim tähendusrikkus toimus mälestaja jaoks lahinguväljadel. Loomulikult oligi sõja võitmine oluline, kuid sõjast saab mõelda ka teistmoodi. Näiteks miks ja millest see algas või siis tsiviilohvritest või siis kõikidest sõduritest, kes jätsid sõjas oma elu. Millist neist asjadest rõhutatakse, sõltub vastava riigi poliitilisest stiilist. Kui me peame silmas 9. maid Moskvas, siis sellel on praegusel hetkel väga vähe pistmist maailmasõjaga, palju rohkem aga Nõukogude traditsiooniga, millele pandi alus alles 20 aastat pärast sõja lõppu. Sellest päevast kujunes välja edukas riigipüha. Praegu, mulle tundub, on Venemaa poliitilises mõtlemises tegemist tahtliku eksitamisega, et kas see oli Venemaa jaoks kaitsesõda või vastupidi agressioonisõda. Sõda Ukrainas on kahtlemata agressioon, [Venemaal] on seda aga vaja esitada kaitsesõjana, mida ta nii ilmselgelt ju ei ole! Venemaa jaoks võiks küsimus olla hoopis, et kuidas teine maailmasõda üldse algas. See on kriitiline eeldus, et üldse saaks alustada laiemat diskussiooni. Millisel poolel Venemaa sõja alguses oli?
Loe pikemat intervjuud homsest Eesti Päevalehest!
