HOMSES PÄEVALEHES: Hollandi psühholoogi väitel on enamikul kurjategijatel ajukahjustus

Leideni rakenduskõrgkooli professor Peer van der Helm, kes on spetsialiseerunud vanglate sisekliimale ja vangide psühholoogiale, käib kaks korda aastas Eestis, et vaadata üle siinsete kinnipidamisasutuste olukord ja anda justiitsministeeriumile tagasisidet. Viimati käis ta Eestis eelmise nädala lõpus.

Van der Helm kiidab Eesti kinnipidamisasutuste sisekliima arengut, kuid soovitab rohkem panustada kurjategijate ravisse ja teraapiasse.

Nõukogudeaegsete vanglatega võrreldes elavad Eesti vangid nüüd nagu hotellis. Ühiskond ei paista aga mõistvat, miks on vaja vangidele raha raisata. Kuidas seda avalikkusele selgitada?

Esiteks on tähtis mõista, et enamikul korduvkurjategijatel – näiteks vägivallatsejatel ja narkomaanidel – on ajukahjustus ja neil on väga raske oma käitumist kontrollida. Selle järelduseni jõuti teaduses alles hiljuti. Kui tahame, et need inimesed ei muutuks retsidiivseks ega satuks tagasi vanglasse, peame neid ravima juba kinnipidamise ajal.

Teine oluline teadmine on see, et kui vange mitte ravida või mitte piisavalt hästi ravida, siis nende seisund halveneb ehk ajukahjustus muutub hullemaks, sest kehvades tingimustes tekib stress ja see kahjustab aju. Kui selline vang saab vabaks, on tema kuritegelikule teele naasmise tõenäosus isegi suurem kui enne esimest vanglasse sattumist.

Milline ajukahjustus kurjategijatel täpselt on ning kuidas see tekib? Loe homsest Eesti Päevalehest!