HOMSES PÄEVALEHES: Kas filmikunst või turunduskunst?
Vaataja perspektiivist teeb looja filmi, siis peab natukene ootama ning seejärel jõuab film kinno, telesse ja/või online platvormidesse. Reaalsuses on filmi ja levikanalite vahel aga mitmeid instantse ning maailma mastaabis mõeldes, kus filme toodetakse meeletus koguses, käib igapäevane heitlus ressursside, pindade, õiguste ja vaatajate eest. See on tavaline turusituatsioon, kus pakutakse, ostetakse, riskitakse.
Kulisside taga tegutsevad inimesed, kes otsustavad, milliseid filme Eesti kinos näeme ning kuskil kaugetel maadel on inimesed, kes kaalutlevad, kas väikest Eesti filmi tasuks oma riigis või regioonis levitada võtta. Tihti on need tehingud kui vene rulett, kus puudub garantii, et film edukaks osutub. Ka suured staarid või väga hea sisu ei kindlusta, et kinosaal on pilgeni täis. Väga suur osa sõltub kui nähtaval film avalikus ruumis on või milliste teiste filmidega ta samal ajal linastub.
Millised on filmide levitajate ja kino programmide koostajate argumendid filmide ostmisel ja levitamisel, kas edukriteeriumiks on ainult vaatajanumbrid ja kuidas läheb Eesti filmidel, mis püüavad kaugeid maid vallutada loe homsest Päevalehest.
