HOMSES PÄEVALEHES: Kuidas Eestis kujuneb saunas kuuldud sosinatest suur poliitika
Olen kohanud Marina Kaljuranda, olen kohanud Hillary Clintonit. Mu teekond on Islandi väljakul välisministeeriumi ees ristunud Siim Kallase omaga (keegi sosistas mu kõrva: „Kas sa tead, kes see on?”) ning mäletan väga hästi, kuidas väikese poisina käisin Manhattanil Trump Toweris, et ahmida endasse 1980-ndate ahnusest ja edevusest tiinet arhitektuuri. Minu jaoks on need presidendivalimised – erinevalt varasematest enne neid nii Ameerikas kui ka Eestis – väga, väga isiklikud.
Inimesed, kes kandideerivad presidendiks, pole minu jaoks mitte niivõrd kandidaadid, kuivõrd perekonnaliikmed. Sinu veider onu. Sinu põikpäine nõbu. Vaatad neid pidupäevalauas – olgu selleks 4. juuli ameeriklaste puhul või eestlaste jaanipäev – ning mõistad: „Oh ei, me tõesti peamegi valima ühe neist oma riiki esindama!” Ja mitte üheks päevaks, vaid terveks kümnendiks.
Võib mõista, kui süda kergelt pahaks läheb.
Loe edasi homsest Eesti Päevalehest!
