Jään üht soni kandvat päevitunud noort meest silmitsema. „Run for fun” – „Jookse lõbu pärast,” on tema särgile kirjutatud. Keda ta meenutabki? „Ma tean seda tüüpi,” ütleb süürlane vaikselt. See käib minu kohta. „Ja sina oled Ar-Raqqah’st!”

Jah, tõepoolest. Me tunneme teineteist Süüriast. Kunagine võitleja on nüüdne põgenik, kes liigub ema ja isaga Saksamaa poole. Neil on seal sugulasi.

See oli 2013. aasta märtsis. Läksin Eesti Päevalehe ja Delfi lähetusega nädalaks Süüria sõda kajastama ja sattusin Ar-Raqqah’ linna, mis oli kaks nädalat varem Süüria valitsusvägede käest ära võetud. Sain võimaluse liikuda koos Jabhat al-Nusra islamirühmituse võitlejatega, kes olid valitsusvägesid tõrjudes põhirolli täitnud. Peatusime koos võitlejatega mitu päeva ühes mahajäetud kesklinnahotellis ja seal me tutvusimegi. Tegime tollal isegi üheskoos pilti. Saan teada, et käisin viimasel õigel ajal – kaks nädalat hiljem võeti üks läänlane samas kandis juba pantvangi.

Mis pärast ajakirjaniku riigist lahkumist tema Süüria tuttavaga juhtus ja mis sundis teda kodumaalt pagema, loe homsest Eesti Päevalehest.
Jaga
Kommentaarid