“Ma olin noor ja loll ma ei osanud midagi karta. Vastupidi – jube põnev oli. Mind paneb tänaseni imestama, miks mind maha ei lastud sel ööl,” räägib Heinmaa Riia sündmustest ööl vastu 20. jaanuari 1991. aastal. Kaks kaamerameest kõigest 300 meetri kaugusel tema redutamispaigast said sel ööl surmavalt haavata. Tänaseni rindeoperaatorina töötav Heinmaa meenutab Eesti Päevalehele, kuidas sündmused täpselt 25 aastat tagasi Riias kulgesid.

Riiga sattus Heinmaa juhuslikult, koos soomlasest YLE reporteri Hannu Väisaneniga oli neil kaasas ka helimees ja valgustaja. Esiti mõeldi, et minnakse Vilniusesse, aga kuna seal oli juba üks Soome grupp ees ning Riias kavandati suuri demonstratsioone ja ehitati barrikaade, jäädi sinna. Paar päeva oli põnev, kuid siis tundus, et midagi uut ei juhtu ja on aeg koju sõita.

“See oligi meil viimane õhtu: barrikaadid olid nüüdseks igapäevased, võitluseks nagu ei läinud. Jagati teed, suppi, tädid andsid käpikuid ja sokke. Panime veel restoranis laua kinni viimaseks õhtuks ja käisime saunas,” meenutab Heinmaa. Aga just siis kõik algas.

Selle kohta, mis tol ööl edasi juhtus, loe homsest Eesti Päevalehest!