HOMSES PÄEVALEHES: Raamatu „Kuidas minust sai HAPKOMAH” autor: fentanüül on imbunud igasse ühiskonnakihti

Fentanüül on imbunud igasse ühiskonnakihti ja programm, mis toimib suurepäraselt ühe sõltlase jaoks, ei pruugi toimida teise jaoks

Uimastisõltlase kirjutatud hoiatusraamat „Kuidas minust sai HAPKOMAH” hoiab juba neljandat nädalat Eesti raamatumüügi edetabelites esikohta. Raamatu anonüümne autor nõustus rääkima intervjuus Eesti Päevalehele sellest, mis teda kirjutama ajendas.

Mida sa ütled teooria kohta, et raamatu tegelik autor on Kaur Kender?

Selleks et endale selgeks teha, kas Kaur Kender on raamatut mingil viisil toimetanud või mõne loo kirjutanud, piisab raamatu eessõna lugemisest. Argument, et narkomaanid ei oska kirjutada, on ilmselt üks kõige debiilsemaid väiteid üldse. Kui vaadata välismaa poole, siis on ilmselt kergem nimetada neid kirjanikke, kes mõne skandaalse raamatu kirjutamise ajal ei ole sõltunud kas alkoholist või narkootikumidest.

Igas sõltlases on peidus mõni anne, paraku on fentanüüliga kaasnev subkultuur niivõrd julm, et matab need anded täielikult ja paljudel juhtudel ka hävitab lõplikult. Lood, milles on juttu kellestki teisest – nagu näiteks Igori ja Sveta lood –, on koostatud mitme inimese üleelamistest ja kogemustest ning kõik ühte isikusse kokku pandud. Seal ei ole kirjeldatud midagi, mis ei oleks ühel või teisel ajahetkel Tallinna tänavatel reaalselt aset leidnud. Ühe narkomaani 24 tundi on ilmselt sündmusrikkam kui tavainimese 365 päeva.

Mis on nende tekstide eesmärk? Hoiatada? Informeerida? Või on siin ka mingi teraapiamoment, st kas meenutamine aitab puhtana püsida?

Loe edasi homsest Eesti Päevalehest!