Sepper nentis, et valitsusel on volinikust palju rohkem võimalusi mõjutada seda, et ühiskond liiguks sugude võrdsuse suunas. "Aga siin on raskem öelda, mil määral meie pingutused valitsuse nõustamisel on vilja kandnud."

Eesti valitsuse tuge või selle toe puudumist voliniku asutusele tuleb vaadata laiemas kontekstis. Milline on Eesti erinevate valitsuste poliitika olnud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas? Kas seda on üldse olnud? Milline on olnud poliitiline tahe tegeleda naiste ja meeste võrdsuse edendamise ja vähemuste õigustega? Nende küsimuste kontekstis väljendub, kuivõrd on valitsus tahtnud näha voliniku institutsiooni tugeva ja jõulise, piisava rahastuse ja ressurssidega riigiasutusena.

Loe edasi homsest Eesti Päevalehest!