Viibides korduvalt Eestis ja Ukrainas nii enne kui ka pärast seda, kui riigid vastavalt 2002. aastal ja 2005. aastal Eurovisioni korraldasid, uuris Jordan vastuseid küsimustele, kui oluliseks peetakse Eurovisioni riigi promomiskanalina, kuivõrd seal tehtud „turundustöö” toimis ja kuidas suhtuvad võistlusse kohalikud inimesed. Teadlase sõnul on lauluvõistluse poliitiline roll ja olulisus tohutu, sest enne Euroopa Liiduga liitumist oli see üks olulisi platvorme, kus riiki „vanale” Euroopale tutvustada.

Eurovisioni olulisust selgitas Jordan värvikate näidetega. „Kui meenutada, mismoodi „Kaelakee hääle” 1996. aastal saadud 5. (!) koht vallutas Eesti lehtede esiküljed ja selle kohta võtsid sõna tipp-poliitikud, siis Suurbritannias või tänapäeva Eestiski oleks see mõeldamatu,” naeris Jordan. Kui aga Eesti 2001. aastal võistluse esimese endise idabloki maana võitis, ei saanud 2002. aasta võistluse korraldamisest mitte ainult rahvuslik, vaid ka riiklik küsimus.

Loe edasi homsest Eesti Päevalehest!